"Pangale oleks pidanud olema selge, et sellist rahavoogu pesukaubandusest ei tule," ütles Hollandi prokurör teisipäeval, vahendab Reuters. Pangale määrati 775 miljoni euro suurune trahv, kuid panga rikkumised olid palju suuremad kui see üks juhtum.

Tegelikult anti ING pangale juba 10 aastat tagasi hoiatus, et nende rahapesu tõkestamise reeglid ei ole piisavad, ütles prokurör. ING juhtum on vaid üks mitmest, mis toob esile puuduliku rahapesukontrolli Euroopa Liidus, kirjutab Reuters.

"Kardan, et Euroopa riigid on finantskuritegudega võitlemisel täiesti teadmatuses," ütles Euroopa Parlamendi Portugali volinik Ana Gomes. Euroopa regulaatorid kaaluvad, kas rahapesujuhtumite ärahoidmiseks on vaja tugevamat ühist kontrolli. See võib teemaks tõusta sel nädalal Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel.

Probleemid on tõesti kuhjunud. Läti oli oma pangad üles ehitanud kui rahasilla Venemaa ja Lääne vahel. Pärast suuri rahapesusüüdistusi tuli suur ABLV pank sulgeda. Lisaks on Danske tulise tähelepanu all, sest Eestis keerles miljardeid kahtlase päritoluga raha. „Süsteem on üles ehitatud nii, et rahapesu on võimalik. Süsteem on vigu täis,“ ütles Gomes ja lisas, et vaja on rangeid Euroopa eeskirju.

Euroopa Parlament on palunud, et Euroopa Keskpank suurendaks kontrolli rahapesu üle. Keskpank keeldus Reutersile asja kommenteerimast, aga on varem öelnud, et keskpanga volitused on sellistes asjades piiratud.

ING tunnistas, et kontroll rahapesu üle on olnud puudulik. Tegevjuht Ralph Hamers ütles, et nüüd on kasutusele võetud ranged meetmed, et midagi selliste enam ei juhtuks. Kohalik keskpank oli INGd hoiatanud juba 2008. aastal, kuid mingeid tõsiseid muudatusi ei tehtud süsteemides enne 2016. aastat. Keskpanga pressiesindaja sõnul parandavad pangad kontrolli rahapesu üle liiga aeglaselt. "Tõlgendavad reegleid minimalistlikult ja rakendavad mehaaniliselt. Sellest ei piisa, rohkem on vaja. Finantssektor teab seda väga hästi, aga ikka oleme veel kaugel,“ ütles keskpanga kõneisik.