Suvine põud sööb ära karjakasvatajate kasumi

Piimakarja kasvatajate elu teeb sel aastal pisut kergemaks see, et piima hind on nii Euroopas kui ka Eestis tõusnud. Teisalt tunnistas Post, et piima hinna kerge kasvutrendi nullib ära elektri, kütuse ja sööda hinna hoogne kasv. „Samas ma ei arva, et keegi otseselt selle hinnavahemiku pärast suures kahjumis on, kuid piima müügist saadav kasumimarginaal on jäänud tagasihoidlikuks tänu tootmissisendite hinna tõusule,“ selgitas Post.

„Kui nüüd mõelda nende karjakasvatajate peale, kellel ei ole oma teravilja ja kellel tuleb sööta sisse osta, siis sisseostetav teravili on tunduvalt kallim ja muudab tootmise kallimaks,“ märkis Post. Siinkohal ei saa Posti sõnul süüdistada piimakarjapidajat ka piltlikult öeldes munade ühte korvi panemises. „Kui sul ikka sobivaid maid teravilja kasvatamiseks pole, siis seda teha ei saa ja sa peadki sööta sisse ostma,“ sõnas Post. Tema sõnul pole aga mõeldav, et loomakarja piiratakse selle nimel, et teravilja kasvatada, sest sel juhul jäävad mõlemad toodangud väikseks.

Sellisel juhul võivad aidata põllumajandusühistud, kus karjapidajad saavad osta ühiselt soodsama hinnaga sööta ja müüa parema hinnaga ka toodangut. „Need ühistud täiesti toimivad, kuid nendest peaksid paljud julgemalt osa võtma,“ leidis Post. Tema sõnul pole mõnel põllumehel piisavalt usaldust ühistute vastu ja loodetakse üksi hakkama saada. „Arvatakse, et teised on kõrval turul eeltöö ära teinud ja hinna üles tõstnud, kuid tegelik elu näitab, et tootjad peaksid panustama ühistulisse tegevusse ning arvan, et kõigil oleks elu natuke parem,“ arvas Post.

Kuigi põllumajanduses on keeruline aasta, teatas SEB, et selle aasta esimeses pooles kasvas nende väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete laenu- ja liisinguportfellis põllumajandussektori ettevõtete arv 10 protsenti. SEB väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete segmendi juhi Edward Rebase sõnul ei osanud talupidajad kuuma suve ette näha, mistõttu võib suurenenud laenukoorumus hakata osaliselt mõjutama laenukohustuse võtnud talunike finantsseisu. „Aasta teises pooles me nii palju investeeringuid selles sektoris uude tehnikasse kindlasti ei näe, samuti mitte järgmisel poolaastal,“ kommenteeris Rebane põllumajandussektori finantseerimisaktiivsust.

Tõnu Post leidis, et hädalaenuga tootmise päästmine pole praegu väga halb mõte. „Kui sa ikka usud oma firmasse, sa tead, et saad heal aastal hakkama ja võtad ühel aastal laenu juurde, et raskel ajal hakkama saada, siis see ei ole mingi vale ega halb samm, vaid praeguses majanduses täiesti normaalne,“ arvas Post. Ta tuletas meelde, et riik on andnud maaelu edendamise sihtasutuse (MES) kaudu põllumeestele väljalaenamiseks 20 miljonit eurot. „Arvan, et see on siiski võimalus, sest eriti kui viljakasvatuse peale mõelda, siis nii kehva aastat pole enam päris kaua olnud ja normaalsel aastal peaks laenu tasa teenima,“ arvas Post.

Tema hinnangul on valitsus üpris kiiresti reageerinud põuaga kaasnenud probleemidele. „Esimese lause peale, et meil on halb, ei peagi kohe hüppama, vaid natuke tuleb analüüsida, kui halb see olukord siiski on. Sel aastal oli see halb ja valitsus reageeris üsna kiiresti ning adekvaatselt ehk raha kanti MESi üle ja seda juba laenatakse välja,“ nentis Post. Seejuures märkis ta, et praegused seadused ei lubagi Eestis ilmastiku tõttu eriolukorda põllumajanduses välja kuulutada, nii nagu seda põua tõttu Lätis tehti.