Allan Rajavee • 13. september 2018
Jaga lugu:

Suvine põud sööb ära karjakasvatajate kasumi

Söödarobot jagamas piimakarjale sööta
Söödarobot jagamas piimakarjale sööta  Foto: Urmas Luik / Parnu Postimees

Põuane suvi tekitas teravilja kasvatajates tuska, sest suvekuumus vähendas märkimisväärselt põldude saagikust ja seeläbi ka kasumeid. Samas pole viljakasvatajad ainsad, kes põua vilju maitsevad, sest kuigi rohusöödaga pole probleemi, peab söödavilja tõenäoliselt Venemaalt või Ukrainast sisse ostma.

Saaremaal asuva Tammsalu talu peremees Tõnu Posti sõnul tabas põud Eestit erinevalt – kui päike kuivatas põldusid enam Põhja-, Lääne-Eestis ja saartel, siis Kagu- ja Lõuna-Eesti põldudel kasvanud vili sai nautida rohkem sademeid. „Kui ma oma ettevõttest räägin, siis jah, meie teravilja saagikus oli väike. Eriti suvise teravilja puhul,“ nentis Post.

Samas on tema sõnul rohusööda olukord parem. „Esimene ja teine niide olid tõepoolest väiksemad, aga kolmas niide on päris tugev. Seega arvan, et väga paljud saavad oma sööda varutud. Kellel see põua tõttu ei õnnestu, siis Eestis on talvel kindlasti seda müügis,“ oli Post optimistlik. Ta küll tõdes, et mõnes piirkonnas võib olla siloga keerulisem, kuid need puudujäägid peaksid Posti hinnangul korvama kogutud silovarud.

Piima hinna kasvu nullib sisendhindade tõus

Piimakarja kasvatajate elu teeb sel aastal pisut kergemaks see, et piima hind on nii Euroopas kui ka Eestis tõusnud. Teisalt tunnistas Post, et piima hinna kerge kasvutrendi nullib ära elektri, kütuse ja sööda hinna hoogne kasv. „Samas ma ei arva, et keegi otseselt selle hinnavahemiku pärast suures kahjumis on, kuid piima müügist saadav kasumimarginaal on jäänud tagasihoidlikuks tänu tootmissisendite hinna tõusule,“ selgitas Post.

„Kui nüüd mõelda nende karjakasvatajate peale, kellel ei ole oma teravilja ja kellel tuleb sööta sisse osta, siis sisseostetav teravili on tunduvalt kallim ja muudab tootmise kallimaks,“ märkis Post. Siinkohal ei saa Posti sõnul süüdistada piimakarjapidajat ka piltlikult öeldes munade ühte korvi panemises. „Kui sul ikka sobivaid maid teravilja kasvatamiseks pole, siis seda teha ei saa ja sa peadki sööta sisse ostma,“ sõnas Post. Tema sõnul pole aga mõeldav, et loomakarja piiratakse selle nimel, et teravilja kasvatada, sest sel juhul jäävad mõlemad toodangud väikseks.

Sellisel juhul võivad aidata põllumajandusühistud, kus karjapidajad saavad osta ühiselt soodsama hinnaga sööta ja müüa parema hinnaga ka toodangut. „Need ühistud täiesti toimivad, kuid nendest peaksid paljud julgemalt osa võtma,“ leidis Post. Tema sõnul pole mõnel põllumehel piisavalt usaldust ühistute vastu ja loodetakse üksi hakkama saada. „Arvatakse, et teised on kõrval turul eeltöö ära teinud ja hinna üles tõstnud, kuid tegelik elu näitab, et tootjad peaksid panustama ühistulisse tegevusse ning arvan, et kõigil oleks elu natuke parem,“ arvas Post.

Aasta algas optimistlikult

Kuigi põllumajanduses on keeruline aasta, teatas SEB, et selle aasta esimeses pooles kasvas nende väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete laenu- ja liisinguportfellis põllumajandussektori ettevõtete arv 10 protsenti. SEB väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete segmendi juhi Edward Rebase sõnul ei osanud talupidajad kuuma suve ette näha, mistõttu võib suurenenud laenukoorumus hakata osaliselt mõjutama laenukohustuse võtnud talunike finantsseisu. „Aasta teises pooles me nii palju investeeringuid selles sektoris uude tehnikasse kindlasti ei näe, samuti mitte järgmisel poolaastal,“ kommenteeris Rebane põllumajandussektori finantseerimisaktiivsust.

Tõnu Post leidis, et hädalaenuga tootmise päästmine pole praegu väga halb mõte. „Kui sa ikka usud oma firmasse, sa tead, et saad heal aastal hakkama ja võtad ühel aastal laenu juurde, et raskel ajal hakkama saada, siis see ei ole mingi vale ega halb samm, vaid praeguses majanduses täiesti normaalne,“ arvas Post. Ta tuletas meelde, et riik on andnud maaelu edendamise sihtasutuse (MES) kaudu põllumeestele väljalaenamiseks 20 miljonit eurot. „Arvan, et see on siiski võimalus, sest eriti kui viljakasvatuse peale mõelda, siis nii kehva aastat pole enam päris kaua olnud ja normaalsel aastal peaks laenu tasa teenima,“ arvas Post.

Tema hinnangul on valitsus üpris kiiresti reageerinud põuaga kaasnenud probleemidele. „Esimese lause peale, et meil on halb, ei peagi kohe hüppama, vaid natuke tuleb analüüsida, kui halb see olukord siiski on. Sel aastal oli see halb ja valitsus reageeris üsna kiiresti ning adekvaatselt ehk raha kanti MESi üle ja seda juba laenatakse välja,“ nentis Post. Seejuures märkis ta, et praegused seadused ei lubagi Eestis ilmastiku tõttu eriolukorda põllumajanduses välja kuulutada, nii nagu seda põua tõttu Lätis tehti.

Söödavilja hind sõltub Brüsselist

Põllumajandus-tööstuskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus tõdes, et söödavili on märkimisväärselt kallinenud ja kuna toiduvili on talunike jaoks prioriteet, tuleb tõenäoliselt söödavilja sel aastal juurde importida. „Saagid on olnud nii palju väiksemad ja kvaliteet madal,“ selgitas Sõrmus. Tema sõnul talinisu, mis on suure kasvupinnaga kultuur, toidukvaliteedis, st läheb inimeste toidulauale, suvinisu puhul on palju toiduvilja. „Seega söödakvaliteedis vilja on raske kätte saada,“ ütles ta.

Sõrmuse sõnul loodetakse söödavilja importida Venemaalt ja Ukrainast, kuid importvilja hind sõltub paljuski Euroopa Liidu tollipoliitikast. „Praegu on veel viljaimpordile kehtestatud tollid. Nüüd on küsimus, kas Euroopa Liit on valmis võtma tollid maha, arvestades Euroopa karjakasvatajate vajadusi ja olukorda,“ arvas Sõrmus.

Hoolimata sellest, et piimatootjatele annab pisut hingamisruumi piima kasvav hind maailmaturul, leiab ka Sõrmus, et hinnatõus ei muuda karjakasvatajate elu kergemaks. „Piima hind on olnud 30 sendi juures kilogrammi kohta. Kui vaatame aastate lõikes, siis on tegemist normaalse tasemega, mis võimaldab enam-vähem kasumlikku tootmist, aga kui jätame kriisid välja, siis Eesti normaalseks hinnatasemeks võiks pidada 32 kuni 34 senti kilogrammi kohta,“ selgitas Sõrmus. „Seega ütleksin, et piimasektoris on normaalne aasta, aga öelda, et ta taimekasvatuse poolel tekkivad kahjusid korvaks – seda ma ei julge küll öelda,“ lisas ta.

Pigem leiab Sõrmus, et piimatootjad on praegu taastumas 2014. aastal alanud ja 2015. ning 2016. aastal piimandussektorit eriti raskelt räsinud kriisist. „Sel perioodil vähenes piimakari 14 000 looma võrra, mis teebki umbes 14 protsenti piimakarjast,“ ütles Sõrmus. Tema sõnul on ka praegu talunikke, kes lõpetavad umbes sajapealise lehmakarja pidamise, kuid Sõrmus ei julgenud spekuleerida, kas seda on põhjustanud sööda puudus või tehti raske otsus loomapidamisest loobuda mõnel muul majanduslikul põhjusel.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt