Otse Kopenhaagenist: "Pangad on nagu maffia"

Danske peab hakkama oma mainet pesema.  Foto: Bax Lindhardt
Eliisa Matsalu • 19. september 2018
Jaga lugu:

Ajal, mil Danske Banki juhtfiguurid Taanis näitavad etteheitvalt ennekõike Eesti poole, on ka neil endil raske ühiskonda end taas usaldama panna. „Pankurid – need ju kõik kahtlased,“ kommenteeris sajandi suurimat rahapesuskandaali Kopenhaageni baarmen.

Kolmapäevane Danske pressikonverents Kopenhaagenis andis panga rahapesuskandaali kohta uut infot, ent jättis siiski vastamata põhilistele küsimustele: miks ei tegutsenud Danske Banki juhid mitme hoiatuse peale juba aastaid tagasi ning kuidas sai üldse juhtuda, et panga Eesti harus pesti aastaid miljardeid eurosid musta raha, ilma et vahele jäädi.

Ükski pressikonverentsil osaleja ei nimetanud ega kinnitanud ühtegi isikut, kes rahapesu eest vastutab – seda keelab neil teha seadus. Siiski jäi saalis mulje, et paharetid on just eestlased, mitte Danske kõrgem juhtkond. Korduvalt rõhutati, et juhtum on täiesti vastuvõetamatu – see ei käi kuidagi kokku panga eetikaga. „Ebaadekvaatne kontroll eestlaste poolt,“ ütles panga nõukogu aseesimees Carol Sergeant. „Juhtum ei peegelda kuidagi selle panga olemust, mida me arvasime, et me oleme või tahaks olla,“ kostis Danske Banki nõukogu esimees Ole Andersen.

Üks asi on aga kindel – juba enne, kui Danske rahapesuskandaal lõplikud vastused ja vastutajad leiab, peab Taani pank hakkama puhtaks pesema oma mainet, mis on nii teiste pankurite ka kõigi teiste silmis rikutud.

Danske mainepesu

Esimese katse oma mainet pesta tegi Danske kolmapäeva hommikul, kui teatas, et annetab kogu raha, mis teeniti aastatel 2007–2015 Danske Eesti mitteresidentide osakonnas. Seda on enam kui 200 miljonit eurot. Anderseni sõnul tahavad nad selle raha suunata võitlusesse finantskuritegude, sh rahapesu vastu.

Teine samm oli Danske tegevjuhi Thomas Borgeni tagasiastumine enne pressikonverentsi, kus tutvustati Danske siseuurimise tulemusi. Borgenit on tugevalt kritiseeritud selle eest, et ta ei teinud mitte ühtegi sammu selleks, et rahapesu Eesti filiaalis lõpetada. On vihjeid, et Borgen teadis toimunust, ent ei võtnud midagi ette. Lõplikku vastust selle kohta ei ole tõenäoliselt Borgenil endalgi, kui ta just ei luiska. Pressikonverentsil küsiti talt seda korduvalt, ent vastus oli alati sama: „Tunnistan, et ma võinuks paremini reageerida, ma teadsin, et selles osakonnas on kõrge riskiga kliendid. Kuid ma uskusin, et meie panga kontroll on piisav.“

Borgen oli pressikonverentsil vaikne. Ta astus fotoaparaatide klõbina saatel saali koos nelja kaaslasega – Anderseni, Sergeanti ning panga uurimiskommitee juhi Jorn P. Jenseni ja advokaadibüroo Bruun & Hjejle partneri Ole Spiermanniga. Vaid Borgen ei võtnud sõna enne, kui ajakirjanikud temalt konverentsi lõpus midagi küsisid. Kui alguses oli Borgeni huulil muie, siis konverentsi edenedes jäi ta järjest tõsisemaks. Kahe tunni möödudes kõndis ta saalist välja üsna noruspäi.

Thomas Borgen.  Foto: RITZAU SCANPIX

Bruun & Hjejle koostatud audit leidis, et pole ühtegi põhjust, miks peaks Ole Anderseni ja Thomas Borgenit kahtlustama rahapesus osalemises. Ometi otsustas Borgen ametist tagasi astuda. Ta põhjendas, et tema arvates on Danske pangana siiski eksinud ja ta tunneb, et tal tolle aja tegevjuhina on kohustus võtta vastutus. „Ootasin uurimistulemuste avalikustamiseni. Tänane hommik tundus tagasiastumiseks õige aeg,“ ütles ta.

Andersen ei kavatse tagasi astuda. Veel. „Me ei saanud teha nii, et korraga astuvad tagasi nii juht kui ka tegevjuht. Mul on veel ülesandeid, mida pean rahapesu juhtumi lahendamisega täitma. Kui ülesanded on täidetud, võin lahkuda,“ ütles ta.

Numbrid, mida auditist leiab, on jahmatamapanevad. Kokku uuriti 15 000 kliendi kontosid, läbi on vaja vaadata 10 miljonit tehingut. Kui palju sellest on seotud kahtlase rahaga, ei ole teada. Küll aga on praeguseks alustatud 6200 kõige suurema riskifaktoriga kliendi uurimist. „Eeldame, et suur osa neist on kahtlased,“ teatas Spiermann. Eesti politseile tehti avaldus kaheksa Eesti filiaalis töötanud endise töötaja kohta. Eesti finantsinspektsioonile on kokku avaldus esitatud 42 töötaja ja agendi kohta. Auditi jaoks tehti Eestis ja Taanis 72 intervjuud.

Meedia pole rahul

Konverentsi lõppedes vangutasid ajakirjanikud pead. Miks anti osale küsimustest nii umbmäärane vastus? Miks jäi osa asju täiesti vastuseta? Näiteks keeldusid Borgen ja Andersen vastamast, kas nad pöördusid üldse kunagi ka ise õiguskaitseorganite poole. Samuti visati õhku kahtlus, kui palju võib seda auditit uskuda: pank tellis auditi, mille järgi panga juhid süüdi pole. „Me ei saanud auditi tulemustega enne nende avaldamist tutvuda,“ rõhutas Andersen. Samuti ütles Spiermann, et tema arvates oli advokaadibüroo Danske juhtide vastu siiski kriitiline.

Taani ajalehe Berlinske ajakirjanik Simon Bendtsen, kes on Danske rahapesujuhtumit kajastanud algusest peale, kehitas õlgu. „Väga palju küsimusi on endiselt õhus,“ ütles ta.

Foto: EPA

Pank nagu maffia

Kopenhaageni elanikud teavad Danske juhtumit, ent neid jätab külmaks asjaolu, et kahtlustatav rahapesu toimus just Danske Eesti filiaalis.

„Danske? Phäh,“ kostis kohalik poemüüja ja näitas pöidlaga allapoole.

Kesklinnas asuva Dublineri pubi baarimees märkis, et pankurid on laias laastus kõik kahtlased. „Üldse ei imesta,“ ütles ta.

Kui küsin kohalikelt, mida nad asjast arvavad, kehitavad nad peamiselt õlgu – kahetsusväärne juhtum, no mis sa teed!

Kerge muigega kuulab mu küsimusi krüptoraha entusiast Daniel Cappiello, kes on Taanis, Rootsis ja Lõuna-Aafrikas püsti pannud esimesed krüptoraha automaadid. „Pangad on nagu maffia – nad teevad, mis tahavad, aga isegi kui jäävad kuritegudega vahele, maksavad trahvi ja kõnnivad vabalt edasi,“ rääkis ta. Cappiello sõnul on pankuritel sama halb maine kui poliitikutel. „Sama korruptiivsed tüübid,“ sõnas ta.

Tema põhjus rõõmustada on ilmselge. „Sellised Danske-juhtumid loovad minusugustele ainult paremaid võimalusi pakkuda tulevikus pankadele alternatiivseid võimalusi,“ ütles ta.

Äripäeva avaldas mullu sügisel esimesed uudised rahapesuskandaalist, mis tõid Äripäeva ajakirjanikele ka Bonnieri preemia. Lugusid saab lugeda siit:

„Aserite pesumasin: 2,5 miljardit huugas läbi Eesti“

„Rehe juhitud Danske oli offshorkade paradiis“

„Danske siseelu: ähvardustest paanika ja teeskluseni“.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum