"Täna kulub riigil ja tööandjatel tööõnnetustega seonduvate kulude hüvitamiseks ca 10 miljonit eurot. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt oleks erakindlustusel põhineva tööõnnetuskindlustuse kogukulu 2019. aastal aga 31 miljonit eurot," märkis koda.

Muudatusega suurenevad kulud ka töölepingu alusel töötava töötaja kohta. See võib koja hinnangul motiveerida tööandjaid kasutama senisest rohkem võlaõiguslikke lepinguid nagu käsundus- või töövõtulepinguid. Selle tulemusena võib väheneda tööd tegevate inimeste kaitse.

Kõhklusi valmistab kojale ka kohustusliku erakindlustuse puhul võivad tekkida vaidlused. Esiteks võivad vaidlused tekkida küsimuses, kas töötaja tervisekahjustus on seotud tööga või mitte. Teiseks võivad vaidlused tekkida olukorras, kus töötaja teeb kaugtööd ja tööaeg on paindlik. Näiteks ei ole siis otseselt selge, kas tervisekahjustus juhtus töö ajal või mitte ning kas tööõnnetus juhtus väljaspool töökohta.

Seepärast leiab koda, et tööõnnetustega seotud kulude hüvitamine võiks endiselt toimuda läbi solidaarse sotsiaalkindlustussüsteemi, kuhu tööandjad panustavad sotsiaalmaksu tasumise teel. Riik võiks kohustusliku kindlustuse asemel suurendada järelevalvet tööohutusnõuete täitmise üle ning teha seda riskipõhiselt.

Samuti peaks riik nõustama nii tööandjaid kui ka töötajaid töökeskkonna teemadel, et tõsta üldist teadlikkust. Lisaks võiks riik vabastada erisoodustusmaksust kindlustusmaksed, mida teevad tööandjad, et kindlustada oma töötaid tööõnnetuse toimumise suhtes.

Sotsiaalministeeriumi kavatsuses soovitakse luua tööõnnetuste hüvitamiseks erakindlustusel põhinev süsteem, kus tööandjal on kohustus kindlustada töölepingu alusel töötav inimene tööõnnetuse toimumise suhtes.