Allan Rajavee • 4 oktoober 2018

Leedo: kriisi ei pea ootama, see on vaid eluetapp

Vjatšeslav Leedo on jätnud praamiäri selja taha ja keskendub pensionipõlve veetmisele ning uute keelte õppimisele.   Foto: TAIRO LUTTER

Kriisi ei tasu oodata, sest see on kõigest lühiajaline raskus, millest saab välja tulla ainult tööd ja tarku otsuseid tehes, ütles ettevõtja Vjatšeslav Leedo konverentsil Äriplaan 2019.

Leedo sõnul ei saa ettevõtja süüdistada ebaedus mitte kedagi peale iseenda, sest äriedu on paljuski õnne ja juhuste kokkusattumus.

"Mul on neli kriisi selja taga ja elu on näidanud, et kriis tuleb õigel ajal ning midagi hullu sellest ei juhtu," sõnas Leedo. Tema hinnangul ei tasu kriise ennustada ja karta tuleviku. Pigem tuleb teha tööd, sest kriis ei jää kunagi tulemata. "Kriis on väike etapp elust," nentis ta.

Saaremaa ettevõtja käekäik Eesti majandusmaastikul on alati olnud ajakirjanduse kõrgendatud tähelepanu all. Nii on avalikkuse ette jõudnud praamitüli riigiga või vaidlus endise äripartneri Olavi Miiliga. Praegu on mõlemad tülid Leedo selja taha jätnud. "Üldiselt on minu jaoks laevandusäri lõpetatud etapp, kuid see toimib Saksamaal edasi. See on natuke väikesem, aga üldiselt ei saanud ma saksa keelega hakkama, mistõttu hakkasin teisi keeli õppima," märkis Leedo.

Meenutades praamitüli riigiga nentis Leedo, et konflikti tulemusena mitte midagi erilist ei juhtunud. Ta nentis, et riigil on alati otsustusõigus, millises erasektori valdkonnas soovitakse osaleda. "Kuigi ma olen hirmus vastu sellele, et riik tegeleb millegagi peale raha jagamise, oleks saanud lahendada neid asju kergelt ja ilusasti," arvas Leedo. Tema sõnul polnud riik selles konfliktis lihtsalt aus ega öelnud välja, et soovib praamitransporti enda kätesse võtta.

"Mul olid valikud. Kui oleksin teinud teised valikud, siis oleksin praegu teises kohas. Ma valisin tee seista, mitte istuda," võttis Leedo tüli riigiga kokku.

Uued keeled

Nüüd asuvad Leedo suuremad ärihuvid mitte Saksa jõgedel, vaid Hiinas. Leedo ise on oma Hiina tegemisi kirjeldades tagasihoidlik. "100 miljoni suurune ettevõtmine on Hiina mõistes hästi pisike ettevõtmine, sest Hiina turg on suur ja võimas," märkis Leedo. Saare ettevõtja jättis mainimata, kui suure algse investeeringu ta Hiina turule saamiseks tegi ja kas esialgne panus vajab ka lisa.

Leedo nentis, et huvi Hiina vastu pole midagi uut. Ta meenutas, et käis enda 40. aasta juubelil juba Hiina suursaadiku vastuvõtul, kus arutati kolm ja pool tundi koostöövõimalusi. Selle kohtumise vilju on Leedo sõnul nautinud Saaremaa gümnasistid, kes on saanud juba 15–20 aastat õppida koolis hiina keelt.

Hiinas palk- ja moodulmajade ehitamise alustamisele pani Leedo sõnul õla alla ka Hiina valitsus, kes vabastas ettevõtte kolmeks aastaks maksudest. "Nad maksavad ise natuke peale, et me neile oma tehnoloogiat õpetame. Ei tea, kaua see kestab, aga praegu on küll kõik väga roosiline," möönas Leedo. Üldjoontes leidis ta, et Eesti turg on äärmiselt väike, mistõttu peab iga kasvusooviga ettevõtja panustama hiina või araabia keele õppimisse.

Toetab Reformierakonda

Hoolimata uutest sihtidest loodab Leedo hakata veetma rohkem pensionipõlve, mida ta on nautinud juba viimased viis aastat. Pärast riiklike ärisuhete lõppemist praamiettevõtmises on Leedo toetanud enda väitel esmakordselt erakondasid.

"Andsin nii vähe kui võimalik. 45 000 eurot aga üldiselt lubasin neile anda veel. Ma olen pensionär ja nad lubasid pensionitõusu," naljatles Leedo, kelle sõnul peab midagi andes ikka mingi omakasu sees olema.

Seejuures arvab Leedo, et poliitikud peaksid kõik maksud ära kaotama. Inimestel peaks olema võimalus valida täpselt, milliste riiklike teenuste eest nad maksavad. Kui vaadata viimaste aastate sissetulekute kasvu, on Leedo kindel, et kui inimestele jääks rohkem raha kätte, oleksid nad valmis ka rohkem vajalike teenuste eest tasuma. "Minusugune ilmselt istuks seevastu küünlavalgel ja loeks selle asemel raha," möönas ta.

Hetkel kuum