Advokaadibüroode hiilgeaeg: kasum paisub kui imeväel

Ellex Raidla partner Ants Nõmperi sõnul on advokaadibüroodel buumiajal kibekiire tehingute vallas ja sellest ka head tulemused.  Foto: Raul Mee

Suured ühinemistehingud, kohtuvaidluste populaarsuse kasv ja nõustamisteenused on lennutanud Eesti advokaadibüroode kasumlikkuse taevastesse kõrgustesse. Teist nii optimistlikku valdkonda on keeruline leida.

“Veel kümme aastat tagasi tuldi advokaadi juurde siis, kui oli juba mingi õnnetus või suur probleem tekkinud ja ise enam lahendust ei leitud. Nüüd on hakatud advokaate kaasama ka otsustusprotsessidesse, et probleeme ennetada,” rääkis ühest kasvu põhjusest Eesti suurima advokaadibüroo Soraineni asutaja Aku Sorainen.

Sektoril on tõepoolest läinud hästi. Advokaadibüroode käive kasvas möödunud aastal ligi 13% ja kasum koguni 20% võrra, selgub Äripäeva koostatud valdkonna konkurentsiraportist. Kui vaadata raportisse kaasatud 121 büroo edetabelit, siis esikolmikusse kuuluvatest firmadest suutis näiteks Ellex Raidla teenida ühe euro kohta pea 50 senti kasumit.

Valimisse võetud advokaadibüroode kogukäive on viimase nelja aastaga kasvanud ligi 46% ja koondkasum 67% võrra.

Suurtehingud toidavad

Suurte büroode kasumlikkus tuleb Soraineni sõnul sellest, et nad tegelevad suuremate asjadega. “Kui kaasusel on suurem majanduslik väärtus, siis spetsialisti nõuande eest ollakse valmis maksma,” rääkis Sorainen.

Mis on aga kasu toonud just viimasel ajal? Soraineni kinnitusel on suurtel büroodel olulisteks tegevusvaldkondadeks ühinemised ja ülevõtmised, finantstehingud, reguleeritud äride nõustamine ja kohtuvaidlused. Tema sõnul ei saa öelda, et neid oleks viimasel ajal tingimata rohkem olnud, kuid need, millega Soraineni büroo on tegelenud, on olnud suured ja aeganõudvad. “Näiteks oli Tallinna Sadama IPO hange, kus me esindasime pankasid. See võttis mitu kuud mitme inimese aega,” märkis Sorainen. “Eelmisel aastal oli ka Nordea ja DNB panga ühinemine. See võttis tohutult aega. Paljud inimesed töötasid sellega aasta aega,” märkis Sorainen. Sellega head asjad ei piirdu, sest Soraineni kinnitusel näeme selliseid suuri tehinguid ka edaspidi.

Lisaks sellele, et inimesed julgemalt kohtusse lähevad, näeb Sorainen ka seda, et ühiskond ja regulatsioonid muutuvad üha keerulisemaks. “See on ka osa üldisest Euroopa Liidu arengust, et kogu aeg tuleb uusi ja aina detailsemaid direktiive. Me peame üha rohkem leidma inimesi, kes spetsialiseeruvad ja see tähendab seda, et on vaja ka rohkem juriste,” rääkis Sorainen.

Väikseid ja suuri tuleks vaadata eraldi

Advokaadibüroo COBALT juhtivpartneri Jaanus Mody hinnangul on aga vale hinnata õigussektorit tervikuna. Tema soovitaks analüüsida eraldi korporatiivklientide teenindamisele ja klientide kohtus esindamisele keskendunud õigusbüroosid.

“Kui korporatiivklientidele suunatud õigusabi on osa majandusest, siis ühiskond vajab esmase põhiõigusena n-ö tavakodaniku esindamist ja nõustamist – selle teenuse teisejärgustamine annab kõigile vale signaali. On väär võrrelda näiteks Ida-Virumaal äärmiselt rasket kaitseõiguse tööd tegevat advokaati korporatiivbüroode numbritega,” arvas Mody.

Korporatiivklientidele keskendunud COBALTi büroo käekäik sõltub Mody sõnul üheselt majanduskeskkonnast ja selle käekäigust. Viimastel aastatel on tema sõnul majanduse käekäik olnud hea ja arenev, mis tingib paratamatult korporatiivbüroode kasumi. “On palju tehinguid, nõustamisi ning valmisolekut suuremaid vaidlusi finantseerida. Majanduskeskkond võib olla olulisemgi kui kõik see, mida üks või teine büroo suudab ise teha,” tõdes Mody.

Pereheitmised annavad tunda

Raportist on näha, et kõigi büroode käekäik pole ühtemoodi hea. Kõige suurem 2017. aasta majandusaasta aruannet mitte esitanud advokaadibüroo on Glimstedt, kelle enamik advokaatidest ja juristidest liikus mullu PwC Legal Eesti büroo alla.

Advokaadibüroo Glimstedt juhtivpartner Leho Pihkva ütles, et praegu ongi büroos tema ja mõned abilised, kuid edasi on plaanis kaasata partnereid ja advokaate ning ettevõtet kasvatada. Advokaadibüroo lõppu see aga ei tähenda. “Kindlasti on võimalusi kasvamiseks,” ütles Pihkva.

Pihkva lisas, et huvitav oleks teada, kas advokaadibürood kasvavad koos muu teenuste sektoriga samas taktis või ei. “Minu kõhutunne ütleb, et pigem võib-olla on advokaadibürood üldiselt kasvanud natuke kiiremini kui üldine teenuste sektor. Turuga koos kasvamine pole nagu kasvamine. Selles mõttes loeb ikkagi see, kes suudab kasvada üle turu,” märkis Pihkva. Laias laastus on Pihkva sõnul advokaadibüroode jaoks kõige kasumlikumad välisklientide tehingute nõustamine ja ka kohtuvaidlused.

Tema sõnul on teoreetiliselt alati laual ka ühinemine või üleostmne. “Kui selline võimalus tekib ja äriplaanid ning isiksused sobivad, siis kindlasti on see laual ka meil.”

Toimub palju inimeste liikumisi

Mody sõnul on konsolideerumised õigusturul täiesti normaalne areng ning selle eesmärk ei ole suurema turuosa hõivamine ja kasumlikkuse saavutamine. “Advokaadibüroode turg on endiselt äärmiselt tihe ja konkurents suur. Välismaiste kolleegidega viskame nalja, et Eestis on küll väikseim turg aga seevastu tihedaim konkurents,” ütles Mody.

Tema sõnul peab konsolideerumise siht olema teenuste kvaliteedi tõstmine professionaalsemate teenuste abil. “Suurte tehingute ja vaidlustegi teenindamiseks on vajalik hõlmata erinevaid tippspetsialiste ning teadmisi. Meil on näiteks eraldi maksuõiguse partner oma spetsialistide tiimiga, konkurentsiõiguse partner oma tiimiga ning me ei kujuta ette, kuidas saaks selleta head nõu anda,” selgitas Mody.

Soraineni arvates jätkuvad büroode ülevõtmised, teistesse büroodesse üleminekud ja uute büroode loomised ka edaspidi, sest võimalusi jagub praegu kõigile. Kolm suuremat bürood, mille seas ka Sorainen, jäävad tema hinnangul paigale. “Kolm suuremat bürood on oma liikumised ja suuremad arenguhüpped praeguseks teinud ja ma oleksin üllatunud, kui nendega juhtuks järgmise aasta jooksul midagi üllatavat,” märkis Sorainen.

Efektiivsust annab veelgi tõsta

Järgmise aasta märksõnad on Soraineni sõnul efektiivsuse tõstmine ja jätkuvalt parimate inimeste leidmine ja hoidmine. “Ma arvan, et arvestades viimaste aastate suuri liikumisi, mis on jätkunud regionaalsel tasemel viimaste nädalateni, on see kolme suurima büroo tasemel hetkel paigas, aga siit edasi ma arvan, et suuremaid liikumisi võib aasta jooksul veel tulla,” arvas ta.

Ka Mody sõnul on kodumaiste advokaadibüroode efektiivsusel võrreldes Euroopa büroodega veel kõvasti arenguruumi.

Samuti on Mody hinnangul arenguruumi haridussüsteemil, mis pole kaasa läinud ajakohase konkurentsiga. Ta märgib, et aastaid on tudengid tööle läinud magistriõppe ajal. “Praegu on olukord drastilisem, tööle tullakse juba bakalaureuse ajal ning ka nende tudengite pärast on konkurents. Nii tudengitele, büroodele kui ka klientidele oleks parem, kui ülikool suudaks intensiivselt õpetada kogu viieaastase aja jooksul tänapäeva vajadustele vastavaid professionaale,” toonitas Mody. “Näiteks elementaarseid majandusteadmisi, bilansi ja kasumiaruande lugemist, Exceli kasutamist, menetlusdokumentide ja lepingute koostamist, läbirääkimiste ja esinemise oskusi. Noored, kes on Euroopa või USA ülikoolides käinud, võiksid sellest pikemalt rääkida,” lisas ta.

Konkurentsiraport. Äripäeva infopanga kokku pandud valdkonna konkurentsiraport on koostatud 2017. aasta majandusaruannetes esitatud andmete baasil. Lisaks kajastuvad analüüsis maksu- ja tolliameti 2018. esimese poolaasta andmed. Raportisse on kaasatud ettevõtted, mille müügitulu vähemalt ühel aastal vahemikus 2014.–2017. aastal ületas 70 000 eurot. Täismahus 51 lehekülje pikkust raportit 121 ettevõtte kohta koos pingerividega saab osta Äripäeva e-poest: pood.aripaev.ee/konkurentsiraport

Nõmper: turg koondub kolme tegija taha

Ellex Raidla advokaadibüroo juhtivpartneri Ants Nõmperi sõnul iseloomustab õigusteenuste turgu kolm suunda – advokaate kaasatakse üha rohkem, turg konsolideerub kolme suure büroo taha ja kliendid soovivad saada kvaliteedi garantiiga täisteenust, mis annab eelise suurematele tegijatele.

“Eesti väiksust arvestades on turu normaalse arengu tõestus see, kui selle veduriks ongi kolm suuremat bürood ja neile järgnevad juba oluliselt väiksemad, sageli kitsamalt spetsialiseerunud bürood,” märkis Nõmper.

“Kuna õigusteenuse tellija tase on väga professionaalne, on kliendil ka kõrge ootus saada efektiivset ja ülimalt kvaliteetset nõu ning see annab suurtele (konsolideerunud – toim) büroodele teatava konkurentsieelise,” lisas ta.

Tema sõnul on Ellex Raidla väga hea näide konsolideerumisest. “2018. aasta alguses ühinesime advokaadibürooga Primus ning seeläbi saavutasime selge turuliidri positsiooni,” leidis Nõmper.

Ühinemine on suunanud Ellex Raidla büroo organisatsiooni tasandil süstemaatilisemate protsesside loomisele. Nõmperi sõnul on see puudutanud näiteks IT, äriarenduse, kvaliteedijuhtimise, finants- ja personalijuhtimise valdkonda.

Buumiajal kibekiire

Teisalt möönab Nõmper, et heade õiguspraktikute nimel käib turul tugev konkurents. “Täna on selgelt tegemist töötajate turuga ning oleme võtnud personalijuhtimise valdkonna ja tööandja brändingu väga keskseks strateegiliseks teemaks,” tõdes Nõmper.

Keskmine brutotöötasu oli Ellexis 2858 eurot, mis teeb büroost paremuselt kolmanda palgamaksja.

Nõmperi sõnul on advokaaditeenuste äri seotud aga majandustsüklitega. “Buumiaeg on kibekiire tehingute vallas ning raskemal ajal töötame mõnevõrra rohkem refinantseerimiste, vaidluste, saneerimiste ja restruktureerimiste kallal,” selgitas Nõmper.

Juhtide optimism on suur. Septembri lõpus advokaadibüroode juhtide seas tehtud lühiküsitlus näitas, et sektori juhid on tuleviku suhtes positiivselt meelestatud. Peaaegu kõik küsitluses osalenud 16 juhti usuvad, et nende ettevõtte müügimaht kasvab järgmise 12 kuu jooksul ning tervelt ¾ kõigist vastanutest loodab kasvada vähemalt kümnendiku võrra. Töötajate arvu kasvatamise küsimusele vastas jaatavalt lausa 81% küsitletutest ning 69% näeb vajadust suurendada oma personali vähemalt 10% võrra.

Hetkel kuum