- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 225−0,04%39 663,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,06
- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 225−0,04%39 663,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hansson inflatsioonisihile ohtu ei näe
Kolmandas kvartalis pidurdunud euroala majanduskasv võis olla ajutine nähtus ning Eesti Panga juhi Ardo Hannsoni hinnangul näitavad Euroopa Keskpanga seatud inflatsioonisihi teised mõjurid endiselt tugevat trendi ülespoole.
„Kolmanda kvartali esialgsed majandusnäitajad olid võib-olla natuke madalamad, kui mõned olid oodanud. Mõneti olid siin taga ajutised tegurid. Näiteks autotööstuse keskkonnanõuetele vastamise sertifikaatide väljastamine on Euroopas olnud aeglane. Ei saa turule tuua uusi autosid, kuni sertifikaadid on kätte saadud. Aga me ei näe autonõudluses puudusi, siis see tuleb statistikasse nihkega,“ rääkis Hansson kolmapäeval finantsstabiilsuse ülevaadet tutvustanud pressikonverentsil.
Euroopa Keskpangal tuleb uus prognoos detsembri alguses, see annab Hanssoni sõnul ka võimaluse analüütikutel üksikuid tegureid analüüsida ja näha, kui palju muutustest on ajutised ja kui palju permanentsed.
„Eestis oli ka üks periood, kus me harjusime sellega, et SKP näitajad on nõrgad, aga tööturu näitajad on ülitugevad. Euroopas on nüüd samamoodi. Üllatavalt hästi läheb palgakasvu ja tööhõive näitajatel. Järjest rohkem ettevõtjaid ütleb, et king pigistab tööjõupuudusest. Mõni aeg tagasi nendest asjadest euroalal ju ei räägitud,“ märkis Hansson
Euroala inflatsioon oktoobris tõusis
Eurostat teatas kolmapäeval, et euroala inflatsioon oli oktoobris esialgsetel andmetel 2,2 protsenti, võrreldes septembrikuu 2,1 protsendiga. Töötuse tase oli septembris 8,1 protsenti, mis on madalaim 2008. aasta novembrist saadik
Hanssoni sõnul võib praegu iga negatiivse muutuse vastu panna mitu positiivset trendi, mistap on inflatsiooniprognoosi vähenemist võib-olla ennatlik oodata.
Samal põhjusel ei rutanud Hansson spekuleerima, millised võiksid olla Euroopa Keskpanga rahapoliitilised jätkumeetmed, eriti kuna keskpanga eesmärk on seotud inflatsiooni, mitte majanduskasvuga. Palgakasvu näitajad võivad inflatsiooni SKP näitajatest rohkem mõjutada.
Võimalike Itaaliaga seotud riskide kohta ütles Hansson, et ennekõike on tegemist fiskaalse, mitte rahapoliitilise küsimusega, millega peavad vastamisi seisma Itaalia valitsus ja Euroopa Komisjon, mitte keskpangad. Teisalt rõhutas ta, et euroalas kokkulepitud reegleid tuleks järgida, kuivõrd need tulenevad ajaloolisest kogemusest.
„Mis saab siis, kui reeglitest kinni ei peeta? Siis jääb üle ainult turudistsipliin ja seda on ka viimasel ajal nähtud, et negatiivsed uudised toovad kohe kaasa kõrgemad võlakulud,“ lisas ta.
Euroopa pangasektori kohta laiemalt ja nende kriisivalmiduse kohta märkisid Eesti Panga juhid, et olukord on parem kui kümme aastat tagasi, kuid puudu on veel ühine hoiusekindlustus.
„Vahepeal on loodud Euroopa stabiilsusmehhanism, mis ei puuduta ainult pangandussektorit, vaid laiemalt ka. Siis ühtne pangandusjärelevalve on tõstnud järelevalve kvaliteeti. On ühtsed reeglid kriisi lahendamiseks,“ loetles asepresident Madis Müller.
„Viimast sammast – ühtset hoiusekindlustust – veel ei ole, aga see on poliitiline teema, sest tähendaks ka riikidevahelist pangandusriskide jagamist,“ lisas ta.
Enimloetud
1
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele