Kristjan Pruul • 31. oktoober 2018 • 2 min
Jaga lugu:

Hansson inflatsioonisihile ohtu ei näe

Euroala viimased majandustulemused inflatsioonitõusu pidurdada ei pruugi.  Foto: EPA

Kolmandas kvartalis pidurdunud euroala majanduskasv võis olla ajutine nähtus ning Eesti Panga juhi Ardo Hannsoni hinnangul näitavad Euroopa Keskpanga seatud inflatsioonisihi teised mõjurid endiselt tugevat trendi ülespoole.

„Kolmanda kvartali esialgsed majandusnäitajad olid võib-olla natuke madalamad, kui mõned olid oodanud. Mõneti olid siin taga ajutised tegurid. Näiteks autotööstuse keskkonnanõuetele vastamise sertifikaatide väljastamine on Euroopas olnud aeglane. Ei saa turule tuua uusi autosid, kuni sertifikaadid on kätte saadud. Aga me ei näe autonõudluses puudusi, siis see tuleb statistikasse nihkega,“ rääkis Hansson kolmapäeval finantsstabiilsuse ülevaadet tutvustanud pressikonverentsil.

Euroopa Keskpangal tuleb uus prognoos detsembri alguses, see annab Hanssoni sõnul ka võimaluse analüütikutel üksikuid tegureid analüüsida ja näha, kui palju muutustest on ajutised ja kui palju permanentsed.

„Eestis oli ka üks periood, kus me harjusime sellega, et SKP näitajad on nõrgad, aga tööturu näitajad on ülitugevad. Euroopas on nüüd samamoodi. Üllatavalt hästi läheb palgakasvu ja tööhõive näitajatel. Järjest rohkem ettevõtjaid ütleb, et king pigistab tööjõupuudusest. Mõni aeg tagasi nendest asjadest euroalal ju ei räägitud,“ märkis Hansson

Eurostat teatas kolmapäeval, et euroala inflatsioon oli oktoobris esialgsetel andmetel 2,2 protsenti, võrreldes septembrikuu 2,1 protsendiga. Töötuse tase oli septembris 8,1 protsenti, mis on madalaim 2008. aasta novembrist saadik

Hanssoni sõnul võib praegu iga negatiivse muutuse vastu panna mitu positiivset trendi, mistap on inflatsiooniprognoosi vähenemist võib-olla ennatlik oodata.

Samal põhjusel ei rutanud Hansson spekuleerima, millised võiksid olla Euroopa Keskpanga rahapoliitilised jätkumeetmed, eriti kuna keskpanga eesmärk on seotud inflatsiooni, mitte majanduskasvuga. Palgakasvu näitajad võivad inflatsiooni SKP näitajatest rohkem mõjutada.

Võimalike Itaaliaga seotud riskide kohta ütles Hansson, et ennekõike on tegemist fiskaalse, mitte rahapoliitilise küsimusega, millega peavad vastamisi seisma Itaalia valitsus ja Euroopa Komisjon, mitte keskpangad. Teisalt rõhutas ta, et euroalas kokkulepitud reegleid tuleks järgida, kuivõrd need tulenevad ajaloolisest kogemusest.

„Mis saab siis, kui reeglitest kinni ei peeta? Siis jääb üle ainult turudistsipliin ja seda on ka viimasel ajal nähtud, et negatiivsed uudised toovad kohe kaasa kõrgemad võlakulud,“ lisas ta.

Euroopa pangasektori kohta laiemalt ja nende kriisivalmiduse kohta märkisid Eesti Panga juhid, et olukord on parem kui kümme aastat tagasi, kuid puudu on veel ühine hoiusekindlustus.

„Vahepeal on loodud Euroopa stabiilsusmehhanism, mis ei puuduta ainult pangandussektorit, vaid laiemalt ka. Siis ühtne pangandusjärelevalve on tõstnud järelevalve kvaliteeti. On ühtsed reeglid kriisi lahendamiseks,“ loetles asepresident Madis Müller.

„Viimast sammast – ühtset hoiusekindlustust – veel ei ole, aga see on poliitiline teema, sest tähendaks ka riikidevahelist pangandusriskide jagamist,“ lisas ta.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt