Euroala inflatsioon oktoobris tõusis
Eurostat teatas kolmapäeval, et euroala inflatsioon oli oktoobris esialgsetel andmetel 2,2 protsenti, võrreldes septembrikuu 2,1 protsendiga. Töötuse tase oli septembris 8,1 protsenti, mis on madalaim 2008. aasta novembrist saadik
Hanssoni sõnul võib praegu iga negatiivse muutuse vastu panna mitu positiivset trendi, mistap on inflatsiooniprognoosi vähenemist võib-olla ennatlik oodata.
Samal põhjusel ei rutanud Hansson spekuleerima, millised võiksid olla Euroopa Keskpanga rahapoliitilised jätkumeetmed, eriti kuna keskpanga eesmärk on seotud inflatsiooni, mitte majanduskasvuga. Palgakasvu näitajad võivad inflatsiooni SKP näitajatest rohkem mõjutada.
Võimalike Itaaliaga seotud riskide kohta ütles Hansson, et ennekõike on tegemist fiskaalse, mitte rahapoliitilise küsimusega, millega peavad vastamisi seisma Itaalia valitsus ja Euroopa Komisjon, mitte keskpangad. Teisalt rõhutas ta, et euroalas kokkulepitud reegleid tuleks järgida, kuivõrd need tulenevad ajaloolisest kogemusest.
„Mis saab siis, kui reeglitest kinni ei peeta? Siis jääb üle ainult turudistsipliin ja seda on ka viimasel ajal nähtud, et negatiivsed uudised toovad kohe kaasa kõrgemad võlakulud,“ lisas ta.
Euroopa pangasektori kohta laiemalt ja nende kriisivalmiduse kohta märkisid Eesti Panga juhid, et olukord on parem kui kümme aastat tagasi, kuid puudu on veel ühine hoiusekindlustus.
„Vahepeal on loodud Euroopa stabiilsusmehhanism, mis ei puuduta ainult pangandussektorit, vaid laiemalt ka. Siis ühtne pangandusjärelevalve on tõstnud järelevalve kvaliteeti. On ühtsed reeglid kriisi lahendamiseks,“ loetles asepresident Madis Müller.
„Viimast sammast – ühtset hoiusekindlustust – veel ei ole, aga see on poliitiline teema, sest tähendaks ka riikidevahelist pangandusriskide jagamist,“ lisas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!