Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IKT-asekantsler Siim Sikkut leiab, et Eesti peaks olema tehisintellekti valdkonna teerajaja.Foto: Andras Kralla
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik hakkab kasutama tehisintellekti
Riik tahab ülejärgmisel aastal tulla välja ligi 50 erineva tehisintellekti rakendusega Eesti riiklikes teenustes ja avalikus sektoris laiemalt, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Ministeeriumi IKT-asekantsler Siim Sikkut ütles eile Tallinna Ülikoolis toimunud tehisintellekti konverentsil, et riik on Eestis juba alustanud esimeste krattide ehk tehisintellekti komponente rakendavate katsetustega. Näiteks küberintsidentide tuvastamiseks ja järelevalve tegevusteks.
Sikkuti sõnul on ka erasektoris tärkamas huvi, mistõttu kaardistatakse tegevusi, mis suurendaks märgatavalt krattide kasutuselevõttu. Sikkut lisas, et ettevõtete ühe ootusena on selgunud, et vaja oleks riigi toetust tehisintellekti kasutuselevõtuks. "Riigilt oodatakse valdkonnas teadlikkuse ja tehnilise nõu kättesaadavuse pakkumist," viitas ta.
Asekantsleri sõnul saab tehisintellekti abil suurendada tootlikkust majanduses, viia e-riigi teenused järgmisele mugavustasemele ning meelitada ka maailmast krattide loojaid ja investeeringuud siia. "Eesti e-riigile omaselt soovime olla ka selles vallas teerajaja, luues head tingimused esimeste krattide edukaks kasutuselevõtuks," lisas ta.
Eile ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis E&Y tehingute nõustamise konsultant Marial Aim, et tänu tehisintellektile on ettevõtjal võimalik säästa aega, raha ja närve. Intervjuud Aimiga saab lugeda pikemalt
SIIT.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.