Harmeti juht: kõigele ei saa vastu olla

Harmeti juht Toomas kalev esinemas Äriplaani konverentsil.  Foto: Raul Mee
Harro Puusild • 26. november 2018
Jaga lugu:

“Kui me kõik asjad ära ütleme – et ärme tee Rail Balticut ja ärme tee tehaseid –, siis me peame ikkagi tegema midagi, millega inimestele tööd pakkuda ja millega raha teenida – ei saa kõike karta ja kõigele vastu olla,” leiab aasta töösturi konkursi nominent ja Harmeti omanik Toomas Kalev, kirjutas tööstusuudised.ee.

Harju Elektri juht Andres Allikmäe ütles Äriplaanil, et meil tuleks õppida ettevõtjast hoolima. Kuidas see mõte tundub?

Parandamisruumi on. Meil endal on need näited olemas. Selleks, et seda tehast siia teha, pidime alla vedama sadade tuhandete eest trasse, mis läksid tasuta kuhugi omavalitsusele. Pidime ehitama välja need teed ja ristmikud, mis läksid riigile. Nii miljoni eest tegime omavalitsusele ja riigile asju. See teeb aeg-ajalt tigedaks, aga kindlasti ei ole ma ka see inimene, kes ütleb, et kõik nii metsas on ja tahaks ära kolida.

Tõsiselt pole küll kunagi mõelnud, et näiteks hakata tehast Lätti kolima vms. Ja mingit toetust me praktiliselt enam ei saa, sest oleme juba nii suur ettevõte. Ja loomulikult ei karda väga välja öelda, et kõik, kes vähegi mõtlevad ja asjadest aru saavad, mõistavad, et meil on korruptsiooni. Aga õnneks näen, et seda jääb vähemaks.

Aga mis hästi on?

Ma arvan, et maksusüsteem on senini suhteliselt okei. Kiirustades tehtud aktsiiside muudatused ja liiga lühikene etteteatamine ettevõtjatele on muidugi riigi poolt parajalt halvad otsused.

Me teeme oma plaane nelja-viie aasta peale ja kui järgmisel aastal hakkaks näiteks jälle mingi aktsiiside teema, siis niimoodi ei saa ettevõtted töötada.

Ja mille taha poeti? Rahva surve. Tunnen, et kui me kõik asjad siin ära ütleme – et ärme tee Rail Balticut, ärme tee tehaseid –, siis midagi peame me ikka tegema, millega inimestele tööd pakkuda ja raha teenida. Ei saa kõike karta ja kõigile vastu olla. Võib-olla peaks ka poliitikud siinkohal veidi peeglisse vaatama ja rahvale paremini asju tutvustama.

Eestlased tahavad hirmsasti kõigi asjade vastu võidelda, eriti viimastel aastatel on seda väga märgata. Ja lõpuks ongi nii, et tehased lähevad Lätti.

Aga päris patja ei nuta ja ise tuleb ka pingutada, sest nii ei saa, et ainult kuskilt nõuame ja eeldame, et saame toetusi jne. Ma arvan, et see on meid ka karastanud, et keegi ei ole meile kuskilt lihtsalt niisama ülemäära palju raha andnud. Ja iseenesest tekitab see hea tunde, et saame ise hakkama.

Milliste ootustega lähete vastu valimistele?

Liiga tõsiselt ma poliitikat ei jälgi. Eks mul mingid omad mõtted on, aga neid ei taha kogu ilma ees välja rääkida. Oleme heas positsioonis, et me ei sõltu liiga palju oma äris poliitikast. Hea küll, kindlasti mõjutab näiteks kütuseaktsiis, aga samas mitte nii hirmsasti nagu paljusid teisi.

Mul sisetunne ütleb miskipärast, et meie poliitiline kultuur läheb samm-sammult ikkagi paremaks. Lootus vähemalt on. Ise poliitikasse ma aga kindlasti minna ei tahaks ja nõu anda on ikka ainult selles valdkonnas, mida sa tunned. Ehk siis poliitikud peaks ka vastupidi küsima nõu erinevate valdkondade inimeste käest.

Riigi ja ettevõtte juhtimist saab mingil määral võrrelda: kui ka ettevõtetel vahetuks juhid iga paari aasta tagant, ei jõuakski ettevõtetes midagi ära teha. Aga mis selle vastu teha, kuidas seda olukorda parandada, seda ma ei tea.

Tööjõud on suur probleem Eestis – kui raske on head müügimeest leida?

Üks asi on hea müügimees, kes räägib soravat juttu. Aga me vajame ka suhteliselt tarku ja inseneri mõtlemisega müügimehi. Toon näite: kui lähed autopoodi autot ostma ja müüja ei tea, mis mootor ning mis käigukast sel autol on, siis sa ei osta temalt autot. Ja meil on samamoodi. Maja on suhteliselt spetsiifiline asi, vastas võib olla väga professionaalne tellija ja kui sa ei oska tema küsimustele vastata, ei taha ta sinult ka tellida. Ideaalis vajamegi inseneriharidusega müügimeest.

Ja mis puudutab värbamist, siis pole mõtet teha mitu tundi kestvat intervjuud – lõppude lõpuks selgub inimese olemus ja olek kuid, võib-olla ka pool aastat hiljem. Kui kõik klapib, siis klapib ja kui ei, siis lähme parem kohe sõpradena lahku. Ja kui inimene on valmis tegema asju, mis ei ole kirjas tema ametijuhendis, siis see näitab inimese kohta nii mõndagi. Ohu märk on see, kui inimene hakkab tööjuhendil väga näpuga järge pidama.

Inimestega vist praegu igal pool keeruline?

Jah, aga ei taha öelda, et päris katastroof oleks. Me peame arvestama, et me ei ole odava tööjõu maa. Palgakulu kasvab, peame mõtlema, kus on need muud kohad, kus olla efektiivsem.

Ja peame mõtlema, kuidas saaksime inimestele rohkem maksta, et nad oleks ka motiveeritud. Üks hetk automatiseeritakse tehas küll ära, aga see inimene jääb sinna mingil määral ikka alles.

Ütlesite, et teie unistus on oma inseneribüroo?

Juriidiline keha on olemas, meeskonda on ka juba kogunenud. Veel ei tahaks öelda, et see unistus juba täitunud on, aga vähemalt algus on tehtud. Laitmatult tööle peaks hakkama aasta pärast. Esimesed pääsukesed peaks sealt tulema nii poole aasta jooksul. Aga tulevik peaks olema sel ettevõttel see, et ta suudab pakkuda terviklahendust nii Harmetile kui teistele ettevõtetele. Ja seda teenust tahaks ka eksportida.

Kui see büroo tööle hakkab, siis tootearenduse pool saab olema veelgi suurem märksõna?

Jah, kindlasti. Tekitame sellega võib-olla konkurentsieelise, sest ega Eestis ei ole väga palju selliseid tootjaid, kes suudaks midagi väga uut ja innovatiivset oma insenerimeeskonnaga pakkuda. Ja me suudame pakkuda ka mahtu.

Kui räägime suurtest projektidest, siis ega Eestis polegi täna väga palju ruumelemendi tootjaid, kes julgeks suured projektid vastu võtta. Kodumaja küll, aga eriti palju rohkem neid polegi. Väikseid on palju, aga nad on tublid. Sektoris ettevõtteid on vist kuskil üle saja.

Teatavasti pole noori kerge tehnilistele aladele õppima saada. Kuidas neid suunata?

Otseselt puiduinsenere kuskilt meile ei tule. Aeganõudev protsess, sisuliselt tuleb nad ikka ise välja koolitada või konkurentidelt üle osta, mis Harmetile ei ole kunagi meeldinud. Võtame palju noori ja hakkame neid suhteliselt nullist koolitama.

Aga ei räägi siin ainult puiduinseneridest, vaid ka eriosadest. Kui siiani olime ja oleme ka praegu rohkem sellised masstoodangu tootjad, siis selle inseneribüroo mõte kindlasti ongi see, et suudame tulevikus mitte kopeerida või sabas sörkida, vaid pakkuda ise innovaatilisi lahendusi tellijatele.

Millistes välisriikides Harmet turgu kompab ja mis tüüpi juhiks Toomas Kalev ennast peab, loe lisaks veebist tööstusuudised.ee.

OÜ Harmet

Toodab moodulehitisi, majaelemente, ehitussoojakuid ja erinevaid metallkonstruktsioone.

Töötajaid üle 650.

Kolm tehast – Pärnus, Tutermaal ja Kumnas.

käive 2017 77 mln eurot ja kasum 6,8 miljonit eurot, aasta varem oli käive 66,4 ja kasum 5,1 miljonit eurot.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas