Harmeti juht: võtke tüüpidelt kopsikud ja andke neile ämber

Tööstusettevõtte Harmet OÜ juht ja üks omanikke Toomas Kalev ütles, et tööjõud on praegu ettevõtja kõige suurem probleem.  Foto: Raul Mee
Birjo Must • 4. oktoober 2018
Jaga lugu:

Kui teil täna tassivad kümned vennad kopsikutega vett, siis võtke kaks venda ja andke neile ämber, see on ka edasiminek, andis tööstusettevõtte Harmet OÜ juht ja üks omanikke Toomas Kalev ettevõtjatele nõu konverentsil Äriplaan 2019.

„Mitte midagi pole teha, meie kõige valusam teema on tööjõuturg. Me ei kuulu enam odava tööjõuga riikide hulka ja peame looma lisandväärtust. Seega kasvab insener-tehnilise personali osakaal,“ rääkis Kalev.

Kalevi sõnul on talle eeskujuks saksa kolleegid, kellel tuleb 80% käibest kontorist ja 20% tehasest.

2020 on Aafrikas eestlaste puitmajad

Kui praegu liigub 70% Harmeti toodangust Rootsi, siis juhi sõnul on munad liiga ühes korvis ja ühe turu osakaalu tahetakse vähendada. 2019. aastal kavatseb ettevõte siseneda Hollandi turule. Tuleviku vaates on aga Kalevit hakanud huvitama Aasia ja Aafrika turud, kus numbrid on suured.

„Eks Hiina turg on ka potentsiaalikas, aga mulle on eriti südamelähedane Aafrika. Võib-olla ka sellepärast, et sealt on meie uksele nii palju koputamas käinud,“ märkis Kalev.

Ettevõtja sõnul on Aafrikast tahetud osta nii Harmeti toodangut kui pakutud võimalust rajade koos tehaseid.

„Kui varem arvasime, et Aasia ja Aafrika on utoopia, siis täna enam nii ei arva. Vast 2020 Aafrikas juba Eesti maju ehitatakse,“ märkis Kalev, kelle sõnul proovitakse liidu kaudu siseneda ka Araabiasse.

Inimesed on number üks

Kalevi sõnul on tuleviku kõige olulisemaks märksõnaks inimesed ja keskkond. Esiteks on paratamatu, et odavale tööjõule põhinev äri liigub Valgevenesse ja Ukrainasse. Sellepärast tahab Kalev ka Harmetis arendada edasi inseneri valdkonda.

„Me kõik saame aru, et Eesti liigub tööjõuga skaalal ülespoole. Me peame hakkama andma lisandväärtust ja see tuleb läbi insenerivaldkonna arendamise. Minu unistus on inseneribüroo loomine,“ lausus Kalev, mööndes, et see võtab aega, kuna meil pole üleliia palju kogemustega puiduinsenere.

Teiseks valmistab ettevõtjale meelehärmi see, kuidas meil suhtutakse inimestesse. „Mõni suur ehituskontsern tapab aastas 40 inimest. Seal on puhtalt ainult nende inimesed, mitte alltöövõtjate omad. Sellepärast tegeleme sellega, et ka meie koostööpartneritel oleks kõik korras,“ rääkis Kalev.

Seda soovitab ta märgata ka teistel ettevõtjatel „Panen teile südamele, et oluline on küll hind ja kvaliteet, aga vaadake ka tehastes ringi, et kui turvaliselt tööd tehakse. Teine tähtis teema on loomulikult ka keskkonnasäästlikkus,“ rääkis Kalev, kelle sõnul muutuvad need kaks asja aina tähtsamaks.

Ainult efektiivsus päästab

Järgmisel aastal loodab Harmeti juht väikest käibekasvu, kuna mullu saadi valmis uus tehas ja nüüd saab keskenduda turgudel laienemisele. „Kindlasti kasv tuleb, aga mitte nii suur kui on varasemalt olnud. Pärast Taxify ettekannet pole küll mõtet hoobelda, aga meil on ka olnud 40-50% käibekasvuga aastaid,“ naljatles Kalev.

Suurimat riski näeb Kalev Rootsi krooni kursis. Kui kroon kiiresti edasi odavneb, siis pole enam mõtet sinna puitmaju toota. Teine valus probleem on tööjõu kallinemine, mida Kalevi sõnul tunnevad kõik ettevõtjad iga päev.

Suurim võimalus on aga Kalevi kinnitusel efektiivsuse kasv. „Ehk oleme veidi hiljaks jäänud, aga oleme automatiseerinud oma tehast ja ostnud uusi liine. Õnneks saime Venemaalt liinid veel õigel ajal hea hinnaga kätte,“ lausus Kalev.

„Küll ka majanduslangus tuleb, ega ta tulemata ei jää. Millal, seda ei tea,“ märkis Kalev.

Mis on Harmet?

Eesti suurimaid moodulmajade tootjaid, pakkudes terviklahendust alates projekteerimisest lõpetades hoone paigaldamisega.

Suurem osa toodangust müüakse Rootsi, Soome ja Norrasse.

Tegutsenud 26 aastat

Ettevõtte 25ndaks sünnipäevaks valmis 23 000 ruutmeetri suurune Kumna tehas, mille käibe kerkimisel saab Harmetist Eesti juhtiv puitmajatootja.

Töötajaid ca 650, tootmispinda 48 000 ruutmeetrit

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas