Äripäev • 22. jaanuar • 2 min
Jaga lugu:

Mootorsaaniõnnetuses hukkus Eesti suurim maasikakasvataja

Valdis Kaskema maasikakasvatus laiub 20 hektaril.  Foto: Raivo Tasso, Ekspress Meedia/Delfi

Pühapäeval juhtus õnnetus Otepää lähistel Kibena külas, kus tähistatud mootorsaanirajalt kaldus põllule mootorsaaniga sõitnud Valdis Kaskema, kes sai nii raskelt vigastada, et meedikutel ei õnnestunud teda päästa.

Valdis Kaskema (49) oli Eesti suurim maasikakasvataja, kes kasvatas Tartumaal Nõo vallas oma ettevõttes Kindel Käsi eestlaste lemmikmarju 20 hektaril, kirjutas Maaleht.

Ta oli kindla sõna poolest tuntud maasikakasvataja, kes arendas marjakasvatajate ühistegevust, katsetas oma põldudel uuendusi ja tegi koostööd konsulentidega.

Loe sellest pikemalt Maalehest.

Suurem osa marjaettevõtte toodangust läheb eksporti, mahu kasv 200–300 hektari pealt on plaanitud 1000–2000 hektarini. „See ei ole mingi 7 aasta eesmärk, see on täitsa tehtav 4-5 aastaga,“ rääkis Kaskema kaks aastat tagasi portaalile põllumajandusuudised.ee. „Tööstusmarja osakaal peab oluliselt suurenema. Plaanime tootearendusega jõuda 1–3 tootega suurtele turgudele."

Ta esitas siis ka nn miljoni euro küsimuse – kuidas müüa kaupa tööstusele 2,5 euroga, kui üldine hinnatase on 1 euro? Ja vastas: müügiargument on kvaliteetne mari: puhas loodus, minimaalne taimekaitse, kasvatamine mullal.

Valdis Kaskema tõi siin näite: "Eesti toodangus on kuni kolm taimekaitse jääki ja sisaldus 10–100 korda alla piirnormi. Võrdluseks Poola maasikas, kus taimekaitsejääkide arv ühes proovis 10 ja kas piiri peal või üle piiri. Vahe tuleb muidugi ka sellest, et meie toodame kile peal, nemad mitte, seega peavad nad kasutama rohkem taimekaitsevahendeid, tegema umbrohutõrjet."

Kaskema leidis, et ühistegevust tuleb arendada. "Meil pole päris ühistut plaanis teha, pigem koostööd teiste ettevõtjatega, eesmärgiks see, et tootjal jääks rohkem aega tootmisega tegelemaks. Katsume liikuda samm-sammult selle poole, et ühel päeval tegeleme ainult sisendite müügi ja valmistoodangu ostmise, töötlemise ja müügiga. Võib-olla on ühel päeval ka aeg küps selleks, et luua ühistu, aga kindlasti ei tee me seda ühistut selle mõttega, et toetust saaks. Üks osa ühistegevusest on meie juures tehtud iga-aastased koolitused," rääkis Kaskema.

Äripäev avaldab kaastunnet lahkunu lähedastele.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt