Valitsus võttis tuuleparke meelitanud madaliku kaitse alla

„Apollo madalik on üks olulisemaid alasid Eesti avameremadalike süsteemis, mis peab tagama globaalselt ohustatud aulile hädavajalikud tingimused toitumiseks peatus- ja talvitusperioodidel,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler pärast valitsuse istungit.

Piirkonda jäävad mitmed väärtuslikud alad, kus on esindatud loodusdirektiivi elupaigatüübid karid ja veealused liivamadalad. Veelinde on moodustatavalt kaitsealalt teada seitse liiki: väikekajakas, aul, mustvaeras, hahk, hõbe- ja kalakajakas ning kaur. Auli jaoks on Läänemeri liigi tähtsaim talvitusala. Kaitseala asub Hiiumaast 14 kilomeetri kaugusel. Kaitseala pindala on 5216,8 hektarit, mis on kõik mereala keskmise sügavusega 10−20 meetrit. Ala plaanitakse lisada Natura 2000 alade võrgustikku Apollo loodus- ja linnualana.

Kaitseala rajamise vastu on võidelnud taastuvenergia tütarfirma Nelja Energia, erilist rõõmu ei pakkunud kaitseala tulek ka Nelja Energia uuele omanikule Enefit Greenile. Juba 2017. aastal üritas Nelja Energia veenda valitsust, et otsuse tegemisel ei ole tehtud piisavalt uuringuid ning et Eestis pole puudust ka Natura2000 aladest.

Veel möödunud aasta lõpus tõdes Enefit Greeni juht Aavo Kärmas, et nad on kompromissina loobunud Apollo madalikule tuulepargi rajamisest ja tuulepargi ala nihutanud. "Vaatamata sellele on meie seisukoht, et Apollo meremadaliku kaitse alla võtmine ei ole põhjendatud ning looduskaitseala moodustamisel on hindamata jäetud sotsiaalmajanduslik mõju. Kusjuures Hiiu merealade maakonnaplaneeringus on toodud esile nõuded, millega peaks looduskaitseala moodustamisel arvestama," oli ta kaitseala kehtestamise suhtes kriitiline.

Eesti Energia oli samas peamine põhjus, miks madalikku sai üldse kaitse alla võtta. Varem oli sama eelnõu jäetud kooskõlastamata, sest puudus kaitseala sotsiaal-majandusliku mõju hinnang. Kuivõrd leevendusmeetmena pakutud tuulepargi asukoha nihutamine oli arendajale vastuvõetav, ei tulnud sotsiaal-majanduslikku mõju enam hinnata.