Aasta aega surumist tõi ettevõtjale seadusemuudatuse

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 4. veebruar 2019 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aasta aega surumist tõi ettevõtjale seadusemuudatuse
Hiljuti vastu võetud seadusemuudatus võib juba sel aastal tuua turule esimese kindlustusühistu, kus kindlustusvõtjatel tekib võimalus kuuluda ka omanikeringi ja saada seeläbi osa ka omanikutulust.
Tarmo Lääne tahab panna püsti Eesti esimese kindlustusühistu. Uus seadus annab selleks lõpuks võimaluse.Foto: Andras Kralla
„Mul pole ühtegi teist nii suurt prioriteeti praegu kui see projekt,“ ütles Tarmo Lääne, kes tahab Eestis rajada kahjukindlustusühistu. Lääne on kindlustuse valdkonnas kogenud tegija, viimase 20 aasta jooksul on ta töötanud Ergo, Ifi, PZU ja BTA kindlustusfirmades.
Kui tema ja veel üks uuest seadusest kasu nägev ettevõtjate punt on lootusrikkad, siis Kindlustusseltside Liidu juht Mart Jesse leiab, et kindlustusmaastikku need seltsid lühiajalises plaanis vaevalt et muudavad. "Konkurents turul on tihe ja piisava turuosa väljavõitlemiseks on vaja varuda ühelt poolt piisavalt kapitali, kuid teisalt ka aega, mille jooksul klientide usaldus välja teenida," leidis ta.
Aasta aega selgitustööd
Lääne on püüdnud ühistut rajada eelmise aasta algusest. Üks olulisim samm, mis projekti käima saamiseks teha tuli, oli saada jõusse seadusemuudatus, mis üldse lubaks kindlustusühistuid luua. Eelmisel neljapäeval see juhtuski. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab Eesti esimese kindlustusühistuga liituda aasta lõpus. „Ega ühistu käima panemine muidugi lihtne töö ei ole, bürokraatiat on meeletult,“ rääkis Lääne. Järgmiseks on vaja kätte saada tegevuslitsents, mis võib aega võtta kuni kuus kuud.
Põhjuseid kindlustusühistu loomiseks on Läänel mitu. „Eesti kahjukindlustuse turg on olnud viimased 15 aastat stabiilselt väga kasumlik. 97% sellest suurest kasumist läheb välisomanikele. Seda on liiga palju,“ ütles ta. Pooled välisomanikele kuuluvatest kindlustusseltsidest on Lääne sõnul võimalikult palju tarku töökohti Eestist välja viinud. „See on kasvav trend,“ märkis ta. Kuna Eestist kõrgema elatustasemega Euroopa riikides on kindlustusühistud osa ühiskonnast, omades keskmiselt 40% suurust turuosa, on Lääne sõnul mõistlik ka Eestis kindlustusühistu luua.
Lääne sõnul tähendaks kindlustusühistu loomine klientidele suurt positiivset muudatust. „Tekib uus võimalust kuuluda kindlustusettevõtte omanikeringi ning saada seeläbi osa omanikutulust ja kaasa rääkida kindlustusettevõtte arendustegevuses,“ ütles ta.
Ühistu loomisel on Läänel olnud erinevatel etappidel erinevaid koostööpartnereid. Mõttekaaslased lubas ta avalikustada siis, kui kindlustusühistu on reaalselt asutatud.
Varuvariant ka Tulevale
Kindlustusühistuid võib Eestis asutada pärast seda, kui muudeti kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse seadust. See on hea uudis ka Tuleva Tulundusühistule. Nimelt kui riik pensioni väljamaksete süsteemi ei muuda, peab Tuleva vajalikuks leida liikmetele parima väljamaksete lahenduse elukindlustusühistu kaudu. Tuleva pensionifondi juht Tõnu Pekk rõhutas siiski, et Tuleva ei ole loodud selleks, et teha fondivalitsejaid või kindlustusühistuid, vaid eesmärk on aidata inimestel regulaarsete säästudega pensionieaks raha koguda.
Kogumiseks oli seadustest tulenevalt kõige mõistlikum teha pensionifond. Väljamakseteks oleks Pekki sõnul lihtsaim, kui lubataks teha väljamakseid otse pensionifondi. Seda ettepanekut on Tuleva korduvalt ka välja käinud, ka riigikogule. „Kui aga riik seda ei luba, on meil otstarbekas teha elukindlustusühistu,“ selgitas Pekk. „Tore, et riik tegi tee lahti ja kui peaks vajadus tekkima, siis saame kindlustusühistu asutada,“ lisas ta.
Lootust, et riik lubab tulevikus väljamakseid pensionifondidesse, Peki sõnul püsib. „Paljud juhtivad erakonnad on öelnud, et süsteemi tuleb muuta. Nüüd on küsimus, kuidas muuta. Väike küsimus ka, millal,“ märkis ta.
Kasvav trend
Lextali vandeadvokaat ja kindlustusõppejõud Olavi-Jüri Luik, kes on uurinud ka kindlustusühistuid, märkis, et Eesti oli senimaani üks viiest Euroopa riigist, kus kindlustusühistute loomine üldse keelatud oli. „See oli põhiseadusvastane, sest tegu on ettevõtlusvabaduse piiramisega,“ rääkis ta.
Põhjuseid, miks kindlustusühistute loomine keelatud oli, tegelikkuses Luige sõnul polnudki. Kusjuures 1992. kindlustusseaduses olid ühistud veel lubatud, kolm aastat hiljem keelati need aga õigusreformi käigus ära, meenutab Luik. „Olen püüdnud uurida, miks nii tehti. Lihtne vastus on, et ei saadud aru, millega tegu on,“ rääkis ta.
Luige sõnul on tegelikult kaudselt paljud Eestis tegutsevate kindlustusseltside omanikfirmad tegelikult kindlustusühistud. Kindlustusühistud on tema sõnul konservatiivsemad ja võtavad vähem riske, mistõttu on ta rohkem suunatud tarbijatele. Aktsiaseltsidele on rohkem innovatiivsed ja suuremate riskidega tooted. Luige sõnul ka petetakse aktsiaseltsides rohkem kui kindlustusühistustes. „Raske on ju petta omanikku, kui omanik oled sina ise,“ ütles ta.
Kusjuures ülejäänud maailmas on kindlustusühistute osakaal üha kasvamas. Suurima ühistulise turuosaga riik kindlustuses on Euroopas Austria, kus see ulatub üle 60%, teisel kohal on Rootsi 47,6%ga. Statistikas tuuakse välja, et aastal 2004 tegutses Euroopa Liidus 7180 litsentseeritud kindlustusandja, millest 70% tegutses ühistulise kindlustusandja vormis, rääkis Luik.
Kindlustusmaastikku need seltsid vaevalt muudavad
Kindlustusseltside Liidul on hea meel, et riigikogu kindlustusühistute loomise seadustas. Ka täna Eestis tegutseva mitme kindlustusandja emaettevõte on just kindlustusühistu ning selle tegutsemisvormi seadustamine on igati mõistlik ja loogiline.
Kas kaks huviliste gruppi, kes valmistavad ette ühistuliste kindlustusandjate turuletoomist, selleni ka praktikas jõuavad, näitab muidugi aeg. Kindlustusmaastikku need seltsid lühiajalises plaanis aga vaevalt et muudavad, kuna konkurents turul on tihe ja piisava turuosa väljavõitlemiseks on vaja varuda ühelt poolt piisavalt kapitali, kuid teisalt ka aega, mille jooksul klientide usaldus välja teenida.
Mart Jesse
Kindlustusühistu
Kindlustusandja, mida kontrollitakse ja omatakse tema liikmete ehk kindlustusvõtjate poolt. Lähtub liikmetevahelisest solidaarsusest ja kindlustusandja jätkusuutlikkusest.
Ühistulised kindlustusandjad on võrreldes aktsiaseltsidega tihti väiksemad, piiritletud tegevusraadiusega ning fokuseeritud teatavatele kindlustusliikidele. Samas ei ole see alati reegel. Ühistulise kindlustusandja puhul on eelis see, et puudub huvide konflikt omanike ja kindlustusvõtjate vahel, kuna üldjuhul on nad ühes isikus.
Allikas: Euroopa vastastikuste kindlustusandjate ja kindlustusühistute organisatsiooni AMICE
Kindlustusaktsiaselts vs. kindlustusühistu
Kui aktsiaseltsi peamine eesmärk on aktsia väärtuse kasv ning kasum, siis kindlustusühistu esmane ja keskne eesmärk on liikmele võimalikult soodsa ja kvaliteetse kindlustusteenuse pakkumine. Üldistatuna on ühe eesmärk teenida tulu ning kindlustustegevus on üksnes vahend selleks. Teise puhul ongi kindlustamine põhieesmärk.
Allikas: Olavi-Jüri Luik
Vastastikused kindlustusühistud on:
Eraõiguslikud juriidilised isikud, tuginedes eraõiguse normidele.
Vabatahtlikkuse alusel tegutsevad füüsiliste või juriidiliste isikute grupid. Liikmed on ka omanikud, kaasates ühingusse vahendeid.
Tegutsevad solidaarsuse printsiibil, osaledes ühtlasi ka ühingu juhtimises. Solidaarsus väljendub muu hulgas selles, et kõigil on põhikirjas kokkulepitud tingimustel võimalik vastastikuse seltsi liikmeks astuda, samuti liikmelisus lõpetada.
Iseloomulike tunnustena välja toodud demokraatlik juhtimine (igal liikmel on üks hääl).
Iseloomulik kasumi kasutamine oma liikmete huvides, mis võib väljenduda nii tulevastes väiksemates kindlustusmaksetes, otsestes väljamaksetes või teenuse kvaliteedi parandamises oma liikmete heaks, samuti omavahendite suurendamises või kasutamises ühiskonna/kogukonna heaks üldiselt.
Allikas: seadusemuudatuse seletuskiri
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- TULEVA TÜH
- Kindlustus
Hetkel kuum