Anu Jõgi • 7. veebruar • 2 min
Jaga lugu:

Soome kapo hoiatab Hiina firmade eest

Huawei pood Pekingis.  Foto: EPA

Soome kaitsepolitsei hoiatab koostöö eest Hiina firmadega, mis on tugevasti seotud riigi poliitilise juhtimisega, kirjutab Helsingin Sanomat.

Riigi kaitsepolitsei ei konkretiseeri, kas tegemist on firmaga, mis võib olla seotud Soome mobiilioperaatoritega, kelle võrkudes on Hiina Huawei seadmeid ja tarkvara.

Soome kaitsepolitsei Huawei kohta midagi ei ütle. „Tuleb meeles pidada, et Hiina ettevõtetel on üldiselt tugevad sidemed Hiina võimuesindajate ja riigiametitega. Hiinas on hiljuti vastu võetud seadus, mis kohustab kõiki ettevõtteid turvaametnikke abistama. Koostööd Hiina ettevõtetega tuleb kaaluda ka sellest vaatevinklist,“ teatas kaitsepolitsei Helsingin Sanomatele saadetud teates.

Kaitsepolitsei kinnitab, et Hiina ettevõtetes ega nende töötajates pole midagi kahtlast, aga uus seadus ja sidemed riigiga mõjutavad nende tegevust.

Soome tööstuse keskliit tunnistab, et neile teeb uus seadus muret. „Hiina uus seadus seab tõepoolest väljakutseid ja ettevõtetel tuleks seda riskihinnangul arvestada,“ ütles ettevõtlusturvalisuse juhtiv ekspert Mika Susi.

Tema sõnul ei ole liiduga Huawei väidetava andmelekke ega muude probleemidega seoses ühendust võetud.

Soomes on Huawei seadmed ja tarkvara kasutusel Elisa võrgus ja Soome ühisvõrgus, mis on Põhja- ja Ida-Soomes tegutsev Telia ja Dna ühisfirma.

ITuudistes selgitas Hongkongi ja Pekingi ülikooli vilistlane, ettevõtte Control Risks küberriskide konsultant Mikk Raud eelmise aasta lõpus, mille poolest erineb Hiina küberkaitseseadus euroopalikust. See puudutab Hiinas tegutsevaid ettevõtteid.

"Esmapilgul sarnaneb Hiina küberkaitseseadus väga ELis 2018. aasta mais jõustunud isikuandmete kaitse üldmäärusega. Kahe regulatsiooni vahel on siiski põhimõtteline erinevus. ELi üldmäärus juhindub printsiibist, et iga inimese andmed kuuluvad isikule endale ja tal õigus neid kontrollida ning kasutamist juhtida. Hiina küberkaitseseadus põhineb aga vastupidisel – mis tahes andmete ligipääsule on esmane õigus riigil. Hiina küberkaitseseadus tugineb põhimõttel, et andmeid tuleb iga hinna eest kontrollida, eriti kui need puudutavad Hiina kodanikke või Hiinaga seonduvat informatsiooni."

Oluliseks erinevuseks ELi isikuandmete kaitse üldmääruse ja Hiina küberkaitseseaduse vahel on Raua sõnul veel nende jõustamine. "Kui ELi üldmääruse täitmist viivad ellu liikmesriikide andmekaitseametid, siis Hiina seaduse põhiline rakendaja on Hiina politseiamet, mis tähendab, et seaduserikkujad on võimalik kriminaalse vastutuse alla võtta."

Seda lugu saad lugeda siit.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt