Kuu eest Läti valitsusjuhi koha vastu võtnud Krisjanis Karinš eelistaks, et Euroopa Liidus jääks rahapesu-vastase võitluse roll senisest rohkem Euroopa Keskpangale, vahendab Financial Times.

- Läti uus valitsus lubas aasta lõpuks teha rahapesuvastase võitluse seadusandluses reformi
- Foto: ANDRES HAABU
Tema sõnul näitasid just Baltikumis tekkinud raskused seda, et järelevalveasutuste rolli tuleb muuta. Lätis likvideeriti eelmisel aastal ABLV pank, mida USA süüdistas terrorismi rahastamises. Eestis kästi uksed kinni panna Danske Bankil, värske rahapesuskandaal raputas eelmisel nädalal Swedbanki aktsiahinda.
"Pangajärelevalve menetlus ja volitused osutusid nõrgaks lüliks," ütles Karinš, kelle hinnangul ei pruugi need nõrkused olla vaid Läti eripära. Seetõttu tuleks tema soovituse järgi anda ELi ülene rahapesu vastaste meetmete järelevalve anda Euroopa Keskpanga pädevusse.
Keskpanga enda kõrged ametnikud, näiteks Benoît Cœuré on samuti nõudnud keskset asutust rahapesu vastu, kuid samas ei taha nad neid ülesandeid enda kaela, sest keskpangal on juba omajagu volitusi, sealhulgas rahapoliitika kehtestamine ja pangandussüsteemi järelevalve teostamine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Brüssel on seni skandaalidele reageerinud ettepanekuga anda Londonis asuvale Euroopa Pangandusjärelevalvele täiendavad volitused riiklike pangandussektori järelevalveasutuste töö läbivaatamiseks.
Karinš lisas, et tema valitsus püüab parandada ABLV juhtumi põhjustatud mainekahju, mis tema sõnul „hirmutab eemale häid investeeringuid”.
Eelmisel nädalal kirjutas Läti ringhääling, et Karinš andis riigiametnikele ühe kuu aega, et lagedale tulla põhjaliku rahapesuvastaste meetmete järelevalve reformiga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!