Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Weekend Festival läks pankrotti

    Kohus kuulutas välja Weekend Festivali korraldajafirma pankroti.

    Weekend Festivali korraldajafirma juht John Rugemalira (vasakul) kohtu ees.Foto: Andras Kralla
    Harju maakohus kuulutas välja võlgadesse sattunud Weekend Festival Balticu pankroti. Ettevõttel on kogunenud üle 2,5 miljoni euro kohustusi ning varasid on vaid 4000 eurot. Suurim võlg ühe ettevõtte ees ulatub üle 116 000 euro.
    Pankrotimäärusest ilmneb mitu täpsustamist vajavat asjaolu: ettevõte on võtnud kahe viimase aasta jooksul välja sularaha summas ligikaudu 40 000 eurot ning on maksnud tagasi võlad festivali asutajate Hardi Loogi ja John Rugemalira teisele ettevõttele RL Entertainment Baltics. 2017. aastal maksti enda teisele firmale tagasi 236 000 eurot ja möödunud aastal 247 000 eurot.
    Lisaks ilmneb, et Weekend Festival Baltic oleks pidanud taotlema pankrotti varem. Ettevõte üritas aga pankrotti vältida ning korraldada Äripäevale teadaolevalt sel aastal Tallinna lauluväljakul uus festival. Pankroti vältimiseks pakkusid nad koostööpartneritele, et tasuvad võlast 25%.
    Pankrotimäärusest ilmneb, et ettevõtte omakapital oli negatiivne (ligi –220 000 eurot) juba eelmise aasta märtsikuus. 30. septembri seisuga oli pärast festivali korraldamist võlgniku omakapital juba pea –1,3 miljonit eurot. See tähendab, et võlgniku juhatuse liige oleks juba sel ajal pidanud kaasama täiendavad investeeringuid või esitama võlgniku pankrotiavalduse.
    Weekend Festival Balticu eelmise aasta kahjum on 1 373 503 eurot.
    Weekend Festival Balticu vastu on kohtus pooleli kuus maksekäsu kiirmenetlust: AS G4S Eesti nõuab 2322,68 eurot, OÜ Maivel 6000 eurot, OÜ Linex 1341,25 eurot, AS Olerex 2342,70 eurot, ettevõtte Tuisu Trans nõuab üle 18 000 euro ja Ramirent Baltic AS nõuab kohtu kaudu 4399,58 eurot.
    Võlausaldajatel kaks kuud aega
    Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus. Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
    Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
    Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub 19. märtsil. Pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp.
    Kohustusi on festivalil tööd teinud ettevõtjate ees üle 816 500 euro. Suurimad võlausaldajad on näiteks tellinguäris tegutsev AS Telinekataja üle 116 000 euroga, heli- ja lavatehnika rentimisega tegelev Eventech rohkem kui 65 000 euroga ning joogitootja A. Le Coq üle 51 000 euroga. Välikäimlaid rentiva Kemmerlingi ees on võlg pea 40 000 eurot.

    Weekend festivali asutaja Hardi Loog ei kuulu enam ametlikult Weekend Festival Baltic ettevõttesse. Loogi ettevõte korraldab sel suvel teist korda muusikafestivali Sweet Spot.

    Weekend Festival Balticu omanik ja juht John Rugemalira astus eelmisel nädalal kohtu ette sooviga taotleda ettevõtte pankrotti. Rahalised raskused tulid ettevõtte hinnangul vääralt prognoositud eelarvest, mille koostas ettevõtte Eesti büroo selle tollase juhi Henri Lindali juhtimisel. Lõpliku otsuse tegi aga juhatuse liige.
    Arvestatust nõrgema tulemuse tõi korraldajate väitel piletite müügi langus ja festivalil kasutatud sularahavaba müügisüsteem, mis pidi festivalil tarbimist kasvatama, kuid hoopis vähendas seda.
    Kreeditor
    Tasumata summa (eurodes)
    1/2 Mind OÜ25 000
    A.Le Coq AS46 515,09
    AS Telinekataja116 521,6
    Eventech OÜ65 440,6
    OÜ Kemmerling39 278,58
    Pernod Ricard Estonia OÜ59 438,64
    Playpass NV25 427,81
    Tridens AS16 606,63
    Wknd Festival OY51 528,54
    Ettevõte pea varatu
    Ajutise pankrotihalduri Martin Krupi hinnangul on ettevõttel käegakatsutavaid varasid selle kõrval vaid 4000 eurot. Ka ettevõtte kaks pangakontot on tühjad.
    Ülejäänud vara koosneb nõuetest peamiselt teiste riikide ettevõtete vastu, kellelt raha saamises kindlust ei ole. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus maksab aga välja 65 000 eurot toetust.

    EASi toetus läheb võlausaldajatele

    Projekti „Weekend Festival Baltic 2018“ toetamise eesmärgiks oli tuua Eesti majutusettevõtetele vähemalt 6150 väliskülastajate ööbimist ning Weekend Festival Baltic OÜ on vastavad ööbimised EASile tõendanud. Ka kuludokumentide kontrollis mitteabikõlblikke kulusid ei tuvastatud, seega ei ole EASil seaduslikku alust toetuse maksmisest keelduda ning toetus summas 65 000 eurot kuulub väljamaksmisele. Arvestades, et väliskülastajaid oli tuhandetes, siis on toetus investeering, mis tuleb riigile maksutuluna mitmekordselt tagasi. Oluline on rõhutada, et pankrotimenetluses läheb raha võlausaldajatele mitte ürituse korraldajatele.

    Egert Puhm, EASi kommunikatsioonispetsialist
    Krupp hindas, et Weekend Festival Balticul ei ole võimalik oma tegevust jätkata, sest see eeldaks väga suure raha kaasamist. Samuti on tema sõnul selge, et võlgnik on maksejõuetu. Kohtuniku küsimuse peale, kas keegi sooviks festivali investeerida, ütlesid Weekend Festival Balticu esindajad, et ei soovi.
    Detsembris kirjutas Äripäev, et Weekendi korraldajafirma pakkus võlausaldajatele, et maksavad võlast 25% osamaksetena. Korraldajafirma kaitsjad ütlesid kohtus, et selle kompromissi abil oleksid nad saanud korraldada tänavu festivali Tallinnas, kuid enam seda võimalik teha ei ole. Lisaks püüti finantseeringut leida ka mujalt.
    Krupp märkis tagasivõitmise võimaluste kohta, et on tehtud tagasimakseid võlgniku juhatuse liikmega seotud äriühingutele ning võib olla, et ühte võlausaldajat on teistele eelistatud.
    Arutati ka selle üle, et Weekendi korraldajafirma andis pankrotiavalduse sisse liiga hilja, kuna pidi olema rahalistest raskustest varem. Weekend Festival Baltic sellega ei nõustunud.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.