Ligi miljon eurot palgatõusudeks

Keskkonnaminister Siim Kiisler.  Foto: Andras Kralla
Jaga lugu:

Aasta alguses muutunud seaduse alusel liigub osa keskkonnatasudest saadavast rahast keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) asemel keskkonnaministeeriumi eelarvesse, nüüd plaanib ministeerium võtta sealt 900 000 eurot palgatõusudeks.

Seni liikusid ettevõtjate makstavad keskkonnatasud kolme kohta: osa rahast sai ettevõtte tegutsemiskoha omavalitsus, osa liikus otse riigieelarvesse ja osa suunati KIKi. Näiteks sai KIK 2017. aastal 31,6 miljonit eurot. KIKi jõudnud raha oli sihtotstarbeline ning oli määratud keskkonnaprogrammi projektideks.

Kuid eelmisest masuajast oli jäänud olukord, kus keskkonnaministeerium ja tema allasutused taotlesid KIKilt enda projektide rahastamist ehk suur osa rahast liikus tegelikult riigile endale tagasi. Sellist läbipaistmatut süsteemi kritiseeris ka riigikontroll.

Mis on keskkonnatasu

Keskkonnatasude seaduse järgi jaotatakse keskkonnatasud loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks. Seaduse järgi maksavad loodusvara kasutusõiguse tasu selle kasutajad kaevandamisõiguse, kalapüügiõiguse, metsa raieõiguse ja jahipiirkonna kasutusõiguse eest. Saastetasu seevastu tuleb seaduse järgi maksta siis, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid.

Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara tõhusamalt kasutama ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest.

Riigikogus muudeti läinud aastal keskkonnatasude seadust ning kehtima hakkas see aasta alguses.

Keskkonnaministeerium soovis seadust muuta nii, et kogu seni KIKi saadetud raha kaotaks oma sihtotstarbe ja liiguks nagu harilik maksutulu riigieelarvesse. Kuid riigikogu keskkonnakomisjonis täiendati eelnõud selliselt, et KIKile läheb kindla suurusena summa, mis vastab eelmisel aastal vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud summale. See jääb 10–15 miljoni euro vahele.

Ülejäänud summad, mida on vähemalt samas suurusjärgus, läksidki ministeeriumi eelarvesse.

Palgatõusudeks 900 000 eurot

Nüüd on keskkonnaministeerium saatnud allasutustele kava palkade täiendavaks tõstmiseks sel aastal. Üheks rahastamise allikaks ongi märgitud n-ö KIKilt saadud raha. Kava järgi võetaks sealt 900 000 eurot.

Keskkonnaminister Siim Kiisler selles mingit probleemi ei näinud, sest ka varem olid tema kinnitusel KIKi kaudu rahastatud ministeeriumi ja allasutuste projektides palgakulud sees.

Kas tegemist on trikitamisega, et saite KIKilt raha enda kätte ja hakkate sellest kohe palku tõstma? „Vastupidi. Varem oli trikitamine projektide kaudu raha saamisega. Selle me lõpetasime ära,“ lausus Kiisler.

Kui palgaraha oli projektides sees, kas see oli siis ametniku põhipalgale lisatasu? „Osale kindlasti, jah. See sõltus projektist,“ vastas Kiisler.

Ministri sõnul on seadusemuudatuse järel läinud rahastamise süsteem ausamaks ja selgemaks.

Sellest rahast palkade tõstmine tuli üllatusena

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele Rainer Vakrale tuli üllatusena, et ministeerium plaanib KIKilt üle tulnud rahast palgatõusu. „Me arutasime komisjonis, et sellest rahast ei ostetaks ministeeriumile autosid või ei korraldataks suvepäevi. Küll ei osanud me küsida, kas sellest tõstetakse palkasid,“ meenutas ta.

Vakra sõnul ei väida ta, et palkade tõusuks ei võiks seda raha kasutada, aga sellest oleks võinud ausalt eelnõu menetlemise ajal ka rääkida. „Nüüd ma saan ka aru, miks ministeerium tahtis KIKi rahastamise eelarvest vabaks jätta. Mul on hea meel, et suutsime suure osa KIKile siiski alles jätta,“ märkis Vakra.

Rainer Vakra, riigikogu keskkonnakomisjoni esimees

Nüüd ma saan ka aru, miks ministeerium tahtis KIKi rahastamise eelarvest vabaks jätta. Mul on hea meel, et suutsime suure osa KIKile siiski alles jätta.

Keskkonnakomisjoni liikme Urve Palo sõnul arutati keskkonnatasude muutmise eelnõud komisjonis mitu korda ja oli kahtlus, et mis selle rahaga tegema hakatakse, kui see n-ö vabaks läheb. Et kas ei hakka kannatama olulised keskkonnaprojektid, mis olid selle raha eest seni tehtud. „Sellest oli juttu, et raha ei läheks igapäevakulude katmiseks. Jutt oli ka, et nad saavad teha projekte, mida nad käisid seni KIKist taotlemas. Aga sellest küll juttu ei olnud, et sealt ministeeriumi ja allasutuste palkade tõusuks raha hakatakse võtma,“ ütles Palo.

Palgatase on madal

Küll nõustusid nii Vakra kui ka Palo minister Kiisleri tõdemusega, et keskkonnaministeeriumi valdkonnas vajavad palgad tõstmist.

„Keskkonnavaldkonna palga mahajäämus võrreldes teiste ministeeriumite valdkondadega on suurusjärgus 10 protsenti. On selge, et keskkonnavaldkonnas on palku tõsta vaja. Ja on selge, et edaspidi on veel rohkem vaja tõsta, et seda mahajäämust katta,“ sõnas Kiisler.

Kava järgi lähekski selleks aastaks KIKilt ületulnud rahast 900 000 eurot lisapalgatõusuks.

Sellest plaanitakse keskkonnaministeeriumile 200 000 eurot. Fookus on suunatud ministeeriumi 80 töötajale, kelle hulgas on sisevaldkonna peaspetsialistid ja nõunikud, õigusosakonna nõunikud, samuti võtmeisikud ja ametikohad, mille palgatase on erandlikult madal. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on ministeeriumi töötajate palk praegu avaliku teenistuse palgamediaanist väiksem 10 protsenti.

Keskkonnaametis on palgatase avaliku teenistuse palgamediaanist 20 protsenti väiksem ning ameti 153 töötajat saaksid sel aastal juurde 250 000 eurot.

Keskkonnainspektsiooni 125 töötajale tahetakse juurde anda 130 000 eurot, maa-ameti 82 töötajale 170 000 eurot, keskkonnaagentuuri 136 töötajale 115 000 eurot. Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse süsteemiadministraatorite palgatõusule antakse hoogu 30 000 euroga ning Eesti Loodusmuuseumi töötajatele 5000 euroga.

Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Kalle Palling.  Foto: Andras Kralla
Kalle Palling, riigikogu keskkonnakomisjoni liige, keskkonnatasude seaduse muudatuse eelnõu ettekandja

Keskkonnaministeerium kasutab eelarvesse tulnud vahendeid projektidega seotud töötasudeks. Varem KIKi said nad lepingutest raha ka töötasudeks. Keskkonnatasude seaduse muutmise eesmärk oligi lõpetada see jabur olukord, kus tegemiste jaoks, mis on „hügieen“, pidi ministeerium KIKist raha taotlema. Seega ma mingit probleemi ei näe. Pigem saab asi selgemaks ja need inimesed, kes varem taotlusi vormistasid ja teiselt poolt neid läbi vaatasid, saavad nüüd päris tööga ehk keskkonna kaitsmisega tegeleda.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum