Brexit toob murepilvi kasumi maksustamisel

Üheks suuremaks muutuseks Suurbritannia Euroopa Liidust leppeta lahkumisel on Liivamägi sõnul pöördmaksustamise kadumine. Hetkel kehtib süsteem, kus kauba müüja seda ei maksusta ning ostja vastutab kauba õige deklareerimise eest. „Käibemaksu küsimine ja maksmine toimub ühes riigis ja nii on lihtsam ka skeeme vältida,“ kirjeldas Liivamägi praegust süsteemi.

Leppega Brexit tooks Liivamägi sõnul üleminekuaja, mis annaks võimaluse süsteemi edasise toimimise osas kokku leppida, kuid leppeta Brexiti puhul võib juhtuda, et maksustamine hakkab vähemalt seni toimuma piiril, kuniks vastupidises kokku lepitakse. Samuti võivad mõlemad riigid küsida algselt makse, misjärel ettevõtja peab siis hakkama hiljem tegelema tasaarvelduste küsimisega erinevates deklaratsioonides.

Samuti võib muutuda olukord, kus Ühendkuningriigis ostetud kaupadelt saab ühtse süsteemi kaudu käibemaksu tagasi küsida. „Leppeta Brexiti korral sõltub käibemaksu tagastamine sellest, kuidas Suurbritannia ja Eesti omavahel kokku lepivad, kuid selle leppe sõlmimine ei pruugi Ühendkuningriigi jaoks prioriteetide hulka kuuluda,“ viitas Liivamägi sellele, et tekkiva segaduse lahendamine võib võtta aega. „Meie oleme võtnud seisukoha, et tõlgendame olukordi ettevõtjatele soodsamas suunas,“ lubas ta.

Tööjõumaksude osas puudub Eestil kahepoolne leping Suurbritanniaga ning praegu reguleerib selle maksu ümber toimuvat Euroopa Liidu määrus. See aitab ühtlasi vältida sotsiaalmaksu topeltmaksustamist. „Kui Ühendkuningriik lahkub lepinguta, siis see määrus enam ei kohaldu ning võib tekkida olukord, kus Eesti tööandja maksab oma Suurbritanniasse lähtatud töötaja pealt Eestis maksud ära, kuid töötajal tekib väljateenitud tasult kohustus ka seal sotsiaalmaksu maksta,“ selgitas Liivamägi.

See, kas topeltmaksustamine tekib, sõltub eelkõige Suurbritanniast, täpsemalt sellest, kuidas riik otsustab selle teema oma seaduses reguleerida. „Nad võivad otsustada, et topeltmaksustamist ei tule. Samas võib juhtuda, et läheb halvasti,“ sõnas Liivamägi.

Suurema probleemina näeb Liivamägi, et hätta võivad jääda inimesed, kes teevad vähesel määral tööd nii Eestis kui ka Suurbritannias. „Selliste inimeste teenistus on nii väike, et kummaski riigis ei teki sotsiaalkaitset,“ kirjeldas Liivamägi. „Täna reguleerib Euroopa Liit selle ära, et vähemalt ühes riigis oleks kindlustus, kuid pärast Brexitit võib juhtuda, et inimene maksab mõlemas riigis esimesest eurost sotsiaalmaksu, aga vastu ei saa midagi – pensioni ei teki ja ravi ei saa, sest ta töötab nii vähesel määral,“ märkis ta.