Jaga lugu:

Brexit toob murepilvi kasumi maksustamisel

Brittidel on jäänud vähem kui kolm nädalat, et saada selgust, mis saab Brexitist.  Foto: TOLGA AKMEN, AFP

Kui Suurbritannia peaks Euroopa Liidust leppeta lahkuma, käsitletakse Ühendkuningriiki maksuküsimustes kui kolmandat riiki, mis suurendab kaupade deklareerimisel bürokraatiat ning võib teatud juhtudel kaasa tuua topeltmaksustamise.

„Praegu on ootusärev seis. Loodame, et mingi kokkulepe Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel saavutatakse, sest see annaks ettevõtjatele üleminekuaja,“ rääkis maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi Brexiti mõjudest Äripäeva raadio saates „Maksu- ja tolliamet annab nõu“.

Brittide saatus võiks selguda homme, kui Briti parlament hääletab uuesti peaminister Theresa May Brexiti-plaani üle. Jaanuaris toimunud valitsuse esitatud eelnõu kaotas 230 häälega: poolt hääletas siis 202 ja vastu 432 häält. Nii suure kaotuse osaliseks sai Suurbritannia valitsus parlamendis viimati 1924. aastal. Viimasel ajal on viidatud üha enam, et Brexit lükatakse edasi.

„Kui lepet ei tule, aga kaubad liiguvad üle piiri, tuleb hakata täitma tollideklaratsioone ning piiridel võidakse kaupasid kontrollida,“ tõi Liivamägi kõige otsesematest mõjudest näite. Samuti muutub aktsiisikaupade üle piiri liigutamisega seonduv.

Pöördmaksustamine kaob

Üheks suuremaks muutuseks Suurbritannia Euroopa Liidust leppeta lahkumisel on Liivamägi sõnul pöördmaksustamise kadumine. Hetkel kehtib süsteem, kus kauba müüja seda ei maksusta ning ostja vastutab kauba õige deklareerimise eest. „Käibemaksu küsimine ja maksmine toimub ühes riigis ja nii on lihtsam ka skeeme vältida,“ kirjeldas Liivamägi praegust süsteemi.

Leppega Brexit tooks Liivamägi sõnul üleminekuaja, mis annaks võimaluse süsteemi edasise toimimise osas kokku leppida, kuid leppeta Brexiti puhul võib juhtuda, et maksustamine hakkab vähemalt seni toimuma piiril, kuniks vastupidises kokku lepitakse. Samuti võivad mõlemad riigid küsida algselt makse, misjärel ettevõtja peab siis hakkama hiljem tegelema tasaarvelduste küsimisega erinevates deklaratsioonides.

Samuti võib muutuda olukord, kus Ühendkuningriigis ostetud kaupadelt saab ühtse süsteemi kaudu käibemaksu tagasi küsida. „Leppeta Brexiti korral sõltub käibemaksu tagastamine sellest, kuidas Suurbritannia ja Eesti omavahel kokku lepivad, kuid selle leppe sõlmimine ei pruugi Ühendkuningriigi jaoks prioriteetide hulka kuuluda,“ viitas Liivamägi sellele, et tekkiva segaduse lahendamine võib võtta aega. „Meie oleme võtnud seisukoha, et tõlgendame olukordi ettevõtjatele soodsamas suunas,“ lubas ta.

Probleemne sotsiaalmaks

Tööjõumaksude osas puudub Eestil kahepoolne leping Suurbritanniaga ning praegu reguleerib selle maksu ümber toimuvat Euroopa Liidu määrus. See aitab ühtlasi vältida sotsiaalmaksu topeltmaksustamist. „Kui Ühendkuningriik lahkub lepinguta, siis see määrus enam ei kohaldu ning võib tekkida olukord, kus Eesti tööandja maksab oma Suurbritanniasse lähtatud töötaja pealt Eestis maksud ära, kuid töötajal tekib väljateenitud tasult kohustus ka seal sotsiaalmaksu maksta,“ selgitas Liivamägi.

See, kas topeltmaksustamine tekib, sõltub eelkõige Suurbritanniast, täpsemalt sellest, kuidas riik otsustab selle teema oma seaduses reguleerida. „Nad võivad otsustada, et topeltmaksustamist ei tule. Samas võib juhtuda, et läheb halvasti,“ sõnas Liivamägi.

„Kui nüüd Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust ja ettevõte jagab kasumit Eesti firmadele, siis on küll topeltmaksustamist võimalik vältida, kuid tuleb tõendada, et maksud on Suurbritannias juba makstud,“ tõi Evelyn Liivamägi välja, mis muutuks Brexitiga.  Foto: Andras Kralla

Suurema probleemina näeb Liivamägi, et hätta võivad jääda inimesed, kes teevad vähesel määral tööd nii Eestis kui ka Suurbritannias. „Selliste inimeste teenistus on nii väike, et kummaski riigis ei teki sotsiaalkaitset,“ kirjeldas Liivamägi. „Täna reguleerib Euroopa Liit selle ära, et vähemalt ühes riigis oleks kindlustus, kuid pärast Brexitit võib juhtuda, et inimene maksab mõlemas riigis esimesest eurost sotsiaalmaksu, aga vastu ei saa midagi – pensioni ei teki ja ravi ei saa, sest ta töötab nii vähesel määral,“ märkis ta.

Tulumaksu puhul tekib tõendamiskohustus

Tulumaksuga on Liivamägi sõnul seis parem, sest Eestil on varasematest aegadest Suurbritanniaga topeltmaksustamise vältimise leping, mis jääb kehtima ka pärast Brexitit. Küll aga võib tekkida täiendav tõendamiskohustus. „Kui saadakse Suurbritanniast dividendi või kasumieraldisi, siis nii kaua, kuni Ühendkuningriik on Euroopa Liidus, eeldatakse automaatselt, et kasumilt on maks makstud ning seda tõendama ei pea – nii on seda kasumit võimalik kohe Eestis ka maksuvabalt edasi jagada,“ rääkis Liivamägi.

„Kui nüüd Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust ja ettevõte jagab kasumit Eesti firmadele, siis on küll topeltmaksustamist võimalik vältida, kuid tuleb tõendada, et maksud on Suurbritannias juba makstud,“ nentis Liivamägi. Kui seda tõendada ei suudeta, siis kaob võimalus ka kasumi maksuvabalt edasijagamiseks ning nii võib siiski oht topeltmaksustamiseks tekkida.

Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise järel on oluline vaadata, kas ettevõttel, mille heaks seal töötatakse, omab Ühendkuningriigis püsivat tegevuskohta või tütarettevõtet. „Kui need on olemas, siis makstakse maksud Suurbritannia reeglite alusel. Kui püsivat tegevuskohta või tütarettevõtet ei ole, kohalduvad enamasti Eesti reeglid,“ selgitas Liivamägi.

Lõpetuseks rõhutas Liivamägi, et võimalikult lihtne ja vähebürokraatlik maksustamine on Suurbritannia enda huvides. „Ühendkuningriigid tahavad äri ajada ega soovi seda oma partneritele ebamugavaks teha,“ vihjas ta sellele, et kõige mustemad stsenaariumid ei pruugi rakenduda. Ta tõi näite, et juba täna registreerivad paljud sealsed suured ettevõtted oma tütreid Euroopa Liidu territooriumile, et samade reeglite alusel oleks võimalik äritegevust oma Euroopa partneritega jätkata.

Kuula saadet järele Äripäeva raadio podcast'ide keskkonnas.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum