Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kalm: Vesterbacka tunnel peab olema innovatiivsem
Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ütles naljatledes, et sadam on pakkunud Hyperloopi arendajatele terminali kohta Vanasadama piirkonda. Foto: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmu hinnangul pole Touchstone'i fondi rahastamiskavatsus suur uudis, kuid nüüd on tema sõnul aeg mõelda, kas tavaline rongitunnel on parim viis Tallinna–Helsingi kaksiklinna loomisel või peab ootama Hyperloopi tehnoloogia arengut.
"Need plaanid oli teada juba varem ja nüüd on küsimus, mis on Hiina investorite taust ja kvaliteet," võttis Kalm kokku
reedehommikuse pommuudise.
Ta meenutas, et "tunnelijuttude" algusest on Tallinna Sadam pooldanud kaasaaegse ühenduse loomist. "Meie väikesele majandusele oleks tunnel positiivne. Eriti kaksiklinna ja -majanduse idee soomlastega. Ainult oleme veendunud, et see tunnel oleks loodud uuemale tehnoloogiale," toonitas Kalm.
Tallinna Sadama juhi sõnul hakkab mängima rolli eelkõige kiirus, mis loob suurima lisandväärtuse. Kalm pidas silmas 10–15 minuti pikkust ühendust Helsingi ja Tallinna vahel. "Kui sa lased lihtsalt rongi tunnelisse, siis see ei kõla innovaatilisena," tõdes Kalm.
"Pakkusime Hyperloopile terminali kohta"
Alternatiivina nägi Kalm Hyperloopi või mõnda muud magnetvälja-tehnoloogiat. "Kuna tänane laevaoperaatorite teenus on väga kvaliteetne, siis tuleb mõelda, milline on ühenduse lisandväärtus, et inimesed oleksid nõus maa alla minema," ütles Kalm. "Omal ajal pakkusime Hyperloopile, kui nad Eestit külastasid, Vana-Sadamas terminali kohta," naljatles Tallinna Sadama juht.
USA innovatsioonisaadikute kõrval käivad Euroopa taristuprojektide juures kosjas ka Hiina investorid. Valdo Kalm tõdes, et hiinlased pole veel Tallinna Sadama juures rahapakiga käinud, kuid Hiina äridelegatsioonidega on arutatud koostööprojekte.
"Need on rohkem olnud kaubaomanikud ja suured sadamad, kuid kolleegidelt kuulen küll, et hiinlased on aktiivsed. Meile pole aga raha pakutud," sõnas Kalm.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.