Pikad maksetähtajad survestavad autovedajaid

Kauritel OÜ juht Marko Novik ütles, et transpordisektoris on äri tegemiseks vaja eelkõige finantse. "Transpordis on kõik mahu peal. Selleks, et mahtu teenindada, peavad sul olema tohutud käibevahendid, sest veoselepingute maksetähtajad on väga pikad, rohkem kui 60 päeva. Samas pead sa ise ära maksma palgad, liisingud, kütte, laevasõidu tasud – keegi ei anna sulle krediiti. Sina ettevõtjana pead olema tugevalt kapitaliseeritud, et selles valdkonnas äri teha. Selleks, et hoida ühte autot käigus, on sul vaja 2–3 kuu käibevahendeid," on Novik veendunud.

KPMG maksuvaldkonna juht Joel Zernask ütles sektori tegevust kommenteerides, et maksud moodustavad väga suure osa sisendist, nii töömaksud, kütus kui ka masinad – need on kokkuvõttes sektori jaoks väga maksukulukad.

"Mind üllatas transpordisektori küsitluses, kui tumedates toonides nägid valdkonna juhid tulevikku. 80% vastas, et nende arvates kaubamahud ei suurene, 75% arvab, et kliente ei tule juurde, 55% arvab, et müügikäive ei suurene. Need numbrid olulist optimismi ei väljenda. Veel tuleb arvestada autotranspordi sektori tausta – seda, et nende tegevuse tulusus ja kasumlikkus on suure surve all ja konkurents on ülitihe. Need, kellel on õnnestunud sõlmida tulusaid lepinguid, suudavad ellu jääda," rääkis ta. "Mida mina näen ja mis transpordisektori elu oluliselt lihtsamaks teeks, on diislikütuse aktsiisi alandamine," lisas Zernask.

Noviku sõnul teeb konkurentsi tihedaks see, et konkureeritakse Ida-Euroopa riikidega. "Minu kõige suuremad konkurendid on leedukad, poolakad, ungarlased, bulgaarlased. Kui sul on väikesed sisendid, saad endale lubada, et võtad tööle lähiriikidest töötajaid. Meil ei ole otstarbekas kasutada võõrtöölisi, sest autojuhil tuleks sõita mitu tuhat kilomeetrit, et tulla siia tööle," arutles Novik Äripäeva raadios valdkonna tööjõu kriisi üle. "Lisaks tuleb vaadata üle maksud – inimesed ei ela isoleerituna muust maailmast, valed otsused viivad paratamatult raha riigist välja. Praegu pole näha, et riigil oleks äriplaani, kuidas toime tulla. Täna käib mõttetu rapsimine maksudega," rääkis ta.

Zenask arutles, kui palju järgmine kriis, mille saabumist ta prognoosib hiljemalt aasta või kahe jooksul, võiks puudutada autotranspordisektorit. Ta tõi välja, et ettevõtete juhid on praegu palju targemad ja ettenägelikumad ning kriis ei puudutaks neid ootamatult ja nii teravalt. "Neil on rohkem jaotamata kasumit ja töötajad on praegu vähem liikuvamad kui ajal, mil mindi massiliselt välismaale," avaldas ta lootust.

Raadiosaates rääkides sõnas Novik, et on raske Eestit nimetada transiidimaaks, selleks peaksid kaubaveod minema ka Venemaale. Need on aga sellesse piirkonda mitu aastat tagasi lakanud. Ühe põhjusena, miks Kauritel pole enam Venemaale kaupu vedanud, tõi Novik välja, et Skandinaavia ettevõtted on ennast paljuski ümber profileerinud – nende Rootsi kliendid on oma tegevuse sellises mahus kas lõpetanud või oma tootmise teistesse regioonidesse ümber viinud. "Meil pole Venemaaga toimivaid suhteid ja piiri, pärast pronksmehe-kriisi pole olukord taastunud," lisas Novik.