• OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 5000,29%5 999,91
  • DOW 300,28%42 334,8
  • Nasdaq 0,4%19 599,9
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,38
  • OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 5000,29%5 999,91
  • DOW 300,28%42 334,8
  • Nasdaq 0,4%19 599,9
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,38
  • 21.03.19, 17:55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nigul: ilma tselluloositehaseta me heaoluühiskonda ei ehita

Puidutööstuses tuleb investeeringute poolest tegus aasta, kuid sektorist ei ole kuhugi kadunud kibedus tselluloositehase luhta läinud plaani pärast.
Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimees Jaak Nigul
  • Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimees Jaak Nigul
  • Foto: Andras Kralla
Tarmeko investeerib tänavu kolmekümne miljoni euro ringis. Üks on Lemeksiga kahasse ehitatav vineeritehas Jõgeva lähedal Viruveres, teine on Tarmeko uus tehas Tartu külje all Lohkvas, rääkis Tarmeko üks omanikest ja Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimees Jaak Nigul.
Kogu sektorisse investeeriti aastatel 2013-2017 1,6 miljardit eurot. See on peaaegu sektori aastane ekspordikäive: viimasel kahel aastal on puidu- ja metsasektor eksportinud pealt kahe miljardi euro eest kaupu aastas. Valdkonna import oli 2018. aastal 760 miljonit eurot ja eksport 2,4 miljardit eurot.
“Ühtpidi tahaks nagu kasvada, teisipidi jälle saavutada kvalitatiivselt mingit uut taset, nii tehnoloogilises kui ka mingi toodangu segmendis, kõike peab tegema, kui tahad ellu jääda. Tarmeko on selline keskmise suurusega ettevõte, väike ei ole, kaugelt mitte liiga suur, ja sellises keskmises segmendis on küllaltki raske edasi minna. Turuvõitlus on loomulik nähtus ja käib asjaga kaasas,” rääkis Nigul.
Lohkvasse tuleb Tarmekol spooni painutamise tehas, millest Nigula sõnul väga keerukamaks enam kuhugi minna ei ole, kuid keerukusel on oma hind. "Jutt, et mööblitööstusega on võimalik rikkaks saada, on legend. Kui mööblitööstuses teha midagi vähegi keerukamat, siis selle automatiseerimine on väga raske. Mis tähendab, et tööviljakus jääb ikkagi madalaks, pane püsti mitu ja millist töötluskeskust tahad," ütles Nigul.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Vineeritööstuse automatiseerimise võimalused, sellega kaasnev tööviljakus, kasumi teenimise võimalused on juba aste kõrgem, aga puidukeemiatööstus on selle kõrval täiesti kosmos, rääkis ta.
Möödunud aastal kalevi alla pandud plaan Eestisse tselluloositehas rajada põhjustab ilmselt rohkemate kui ainult plaani algatajate seas endiselt kibedust. Kui avalikkus ootab, et puidutööstus saab lõputult eksporti panustada puitmajade või mööbli või muu pikaealise kaubaga, siis Niguli sõnul on see petlik lootus.
"Kui puidust jämedam palk on kätte saadud, siis kolmandik sellest, halvemal juhul pool, on paberipuit või küttepuu. Kui tselluloositehast ei ole, siis ei jäägi muud üle, kui see Põhjamaade paberitööstusele müüa või graanuliteks teha," ütles ta.
Lisaks tselluloositööstuse pakutavale kasumimarginaalile toetab selle arendamist see, et tootmiseks vajalik tehnoloogia on juba olemas. Graanul Invest töötab koostöös Tartu ülikooli inimestega välja katsetehaseid puidukeemia tootmiseks, kuid Nigul märkis, et tegemist ongi katsetehasega. "Au ja kiitus, väga hea, kui keegi proovib, aga tegelikult sellist tehast ei ole kuskil maailmas veel olemas," lisas ta.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 29 p 11 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele