Automüüja City Motors teenis mullu pea 32 miljoni euro suuruse käibe juures 600 000 eurot puhaskasumit. Ettevõtte tegevjuhi Jaanus-Peeter Palmi hinnangul on eestlaste eelarvamused Prantsuse autode suhtes kadumas.
- "Mida tuleb öelda – keskkond toetas meid," ütles ettevõtte juht Jaanus-Peeter Palm. Foto: Andras Kralla
City Motorsi käive kasvas mullu 8 protsenti ja tegevuskasumi rentaablus oli 2,16%, selgub Äripäeva Infopanka laekunud ettevõtte majandusaasta aruandest. Aasta lõpu seisuga töötas autode edasimüüjas 66 inimest. Dividendi määrati mulluse eest 150 000 eurot, kuid Palmi sõnul peab selle veel kinnitama üldkoosolek.
Ettevõte kirjutas aastaaruandes, et suutis protsendi võrra turuosa kergitada, olles siiski suurima konkurendiga (ABC Motors) praktiliselt viigis. "Eks meie eesmärk on turuosa sellisena enam-vähem hoida. Ma loodan, et see on Renault' ostjatele positiivne, kui on kaks tugevat konkurenti, kes mõlemad üritavad parimat teenust pakkuda," arvas Palm.
- City Motors Laagri esindus Foto: Ivar Kuldver
Tema sõnul on Prantsuse autodega seotud müüdid murdumas. "Arvamus, et Prantsuse auto justkui ei sobiks siia Põhjamaade kliimasse, on mööda saanud. Põhiolemuselt on kõigi Euroopas tegutsevate tootjate autod ühtemoodi toodetud ja regioonidega arvestatud, erilist vahet pole. Renault'l on kindlasti ajalooliselt tugevusi – võidusõit ja sealt tulenev mootorite ehitamise oskus on ikkagi üks maailma parimaid," rääkis Palm.
Üldiselt oli City Motorsi juhi sõnul firmal hea aasta, mille lõppakordina saadi ka Baltikumi parima Renault' ja Dacia edasimüüja tiitel. "Mida tuleb öelda – keskkond toetas meid," märkis Palm.
Kuigi AMTEL teatas värskelt, et automüük pööras veebruaris 8protsendilisse langusesse, ei pane see Palmi veel muretsema. "Trendi välja lugeda oleks keeruline. Laiemalt vaadates – ega ka majandusanalüütikud pankades või Eesti Pangas ei ütle, et majandus kuhugi oluliselt keeramas oleks," toonitas ta.
Palmi sõnul tuleb arvestada ka võrdlusbaasiga – eelmise aasta jaanuari ja veebruari näitajad olid mõjutatud firmaautode massilisest ümberregistreerimisest. "Turg tõusis suisa 22 protsenti, tehti tehinguid päris hooga," sõnas Palm. Samas on turg võrreldes tunamullusega siiski tema sõnul tõusnud.
Sama
rääkis Äripäevale mullu märtsis ka Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat. „Tavapärasest rohkem nn aastalõpu autosid vormistati 2018. aasta jaanuaris ning aasta alguskuudel anti üle mitu riigi- ja muu suurhanke tellimust,“ rääkis Sillat toona.
Eelmisel nädalal teatas AMTEL, et uute sõiduautode müük langes Euroopa Liidu riikides ka veebruaris hoolimata sellest, et suuremates riikides pööras automüük tõusule. Balti riigid said automüügis aga väga erineva tulemuse. Äärmiselt kiires tempos suurenes uute sõiduautode müük Leedus, kus see veebruaris kasvas koguni 94,5%. Lätis kerkis müük 3,9% ja Eestis langes 8%.
Seotud lood
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Enimloetud
3
Omanik: “Ega see otsus kergelt ei tulnud.”
4
Lisatud Põlvamaa ettevõtete TOP
Viimased uudised
Firmat tahtis ära osta Hans H. Luik
Hetkel kuum
Omanik: “Ega see otsus kergelt ei tulnud.”
Tagasi Äripäeva esilehele