Brexit jäeti Halloweeni ootama

Hommikul kella kaheni kestnud Euroopa Liidu riigipeade läbirääkimiste tulemus sai selline, nagu oodatud: Suurbritannia sai lahkumiseks pikendust ja rohkem, kui nad olid küsinud. "Pikendus on nii paindlik kui vaja, kuid lühem kui ma ootasin. See võiks brittidele anda võimaluse leida parim võimalik lahendus. Palun ärge raisake seda aega ära," ütles Ülemkogu president Donald Tusk kohtumise järel.

Kui Suurbritannia oli taotlenud pikendust kuni 30. juunini, siis Euroopa Liidu riigipead valdavalt ei uskunud, et britid suudavad nii lühikese ajaga mingeid muutusi kaasa tuua. Oluliselt pikema tähtaja – 9-12 kuud – eest seisnud Tusk ja teised argumenteerisid Reutersi andmetel sellega, et pikk tähtaeg sunnib May euroskeptikutest parteikaaslasi lahkumisleppe poolt hääletama kartuses, et pikema venitamise tagajärjel hakkab avalik arvamus riigis kalduma lahkumisest loobumise poole.

Ootamatult pikaks ja tuliseks läks riigipeade kohtumine Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni vastuseisu pärast, mis välismeedia allikate tunnistuse järgi tekitas teistes arusaamatust. Macron toetas hoopis May 30. juunit või nii lühikest tähtaega kui võimalik. Lõpptulemuseks saadud 6 kuud ehk 30. oktoobrini antud pikendus oligi kompromiss Prantsusmaa ja teiste vahel.

"Meil oli kiusatus anda väga pikk pikendus, mis minu hinnangul ei austa Suurbritannia elanike soove, vaid võtab hoopis eesmärgiks nende hoidmise Euroopa Liidu liikmetena," vahendas Politico Macroni süüdistust. Põhimõtteliselt kinnitas president sellega brittide seas levinud kahtlustusi, et lahkete pikenduste taga on Euroopa Liidul omad tagamõtted. Arvestades, et Saksamaa kantsler Angela Merkel oli olnud algusest peale pikenduse ja võimalikult pika pikenduse poolt, siis tegelikult kahtlusi kokkuleppeni jõudmises ei olnud.

Tegelikult on brittidel küll võimalik Euroopa Liidust välja kukkuda juba suvel, seda juhul kui nad ei suuda korraldada riigis Euroopa Parlamendi valimisi. See on küll võrdlemisi ebatõenäoline, kuid Euroopa Parlamendile võrdlemisi ebamugav.

Parlamendi president Antonio Tajani hoiatas juba enne Ülemkogu, et parlamendist ei tohi nende pikendustega naljanumbrit teha, nüüd on tulemus vastupidine. Politico märkis, et Suurbritanniast neljaks kuuks Euroopa Parlamenti tulemine on mõttetu, sest tõenäoliselt ei jõua selle ajaga midagi ära teha. Seevastu mõjutab Suurbritannia valimistulemus märkimisväärselt jõudude paiknemist ajal, mil parlament otsustab selle üle, kes on nende kandidaat Euroopa Komisjoni presidendi kohale. Komisjon ise tuleb kokku alles novembris, nii et praeguste plaanide järgi seal britid osalema ei pea.

Mõnele jõule Euroopa Parlamendis võib tulemus olla täitsa meelitav: näiteks sotsiaaldemokraadid saavad neljaks kuuks täiendust briti leiboristide ridadest. Seda enam, et nende väljavaated on praegu nõrgad. Konservatiivsel Euroopa Rahvaparteil (EPP) on põhjust olla mornim, sest neil sarnast tuge ei ole, kuna toorid tänud David Cameroni kunagisele otsusele nende ridadesse ei kuulu.

Oli riigipäid, kes hoiatasid, et rohkem pikendusi Suurbritanniale ei anta. Näiteks Hollandi peaminister Mark Rutte hoiatas, et oktoobriks peab olema kas leppega või leppeta lahkumine. Senist praktikat arvestades ei tundu sel väitel kuigi palju kaalu olevat, isegi Eesti peaminister Jüri Ratas tõdes rahvusringhäälingule antud intervjuus, et tähtaeg ei pruugi olla lõplik. "Ei saa ju välistada, et oktoobris ollakse uuesti sama küsimusega arutelul, et mis siis saab, kui Londonis ei ole kokkulepet tulnud," ütles ta.

Theresa May lubab küll lahkumisleppe osas kiiresti mingi lahenduse saada. Isegi oktoobrini antud pikendus võib samas olla euroskeptikutele tema parteis liig, mis liig. May on lubanud läbirääkimisi pidada ka opositsioonilise Tööparteiga, aga selle juhil Jeremy Corbynit ei ähvarda enam oht, et leppeta lahkumine tema süüks pannakse. See tähendab, et Corbyn võib jätkata erakorraliste valimiste nõudmise teel.