Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Rahvusvahelist Maja kiidetakse taevani

IT valdkonnas aasta teo tunnustuse saanud välisspetsialistide Eestisse tulekut kergendav Rahvusvaheline Maja on saavutus, mille peale paljud teised riigid on kadedad, kuid vajadus tööjõu järele on endiselt tohutu, leiab Mainori juht Kadi Pärnits.

Mainori juht Kadi Pärnits  Foto: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix

„Ei ole vist kellelegi üllatus, et tehnoloogiasektor on rääkinud tööjõu puudusest aastaid, selle leevendamise üks meetodeid on see, et me toome nutikaid inimesi väljastpoolt Eestisse,“ põhjendas Ärpäeva raadio hommikuprogrammis infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu juht ning ka Columbus Eesti juht Ivo Suursoo tunnustuse andmist. „Rahvusvaheline Maja on just sellega seotud. Kui nüüd tuleb ekspert Eestisse, siis kuidas ta saab kõikide Eesti ametiasutustega oma asjad aetud niimoodi, et see ei võtaks ära hulka tema tööajast? See, mille EAS koos Mainoriga on kokku pannud, on lihtsalt fantastiline, see toob kuude pikkuseks veniva asjaajamise mõne tunni ja päeva peale.“

Üks idee autoreid, Mainori juht Kadi Pärnits rääkis, et tegu on era ja avaliku koostöö raames sündinud teenuskeskusega, mis järjest enam areneb kompetentsikeskuseks. „Seal on siis politsei- ja piirivalveamet, siseministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Tallinna linn, töötukassa, maksu- ja tolliamet – kõik kaasnevad kohad ja teenuseosutajad, keda välisspetsialistidel on vaja, ja kõik teenused, mis kohanemiseks ja sisseelamiseks on välisspetsialistile ja tema perele vaja,“ kirjeldas Pärnits. „Sealt saab kõik dokumendid ja nõu, mida tuleb teha. Kuidas ma siin liiklen, kus ma perearsti saan, kus saab lapsele kooli või lasteaia, edasi juba, mida pere võiks teha, abikaasa, tema karjäär, ka need programmid on plaanis käivitada. Eesti näide on ju see, et kui elukaaslane ja pere ei ole rahul, siis välisspetsialist kibeleb ka ära.“

Ligi poolsada klienti

Viie kuu jooksul on Rahvusvahelises Majas olnud 450 nii-öelda teenindamisaktsiooni. Klientideks on olnud inimesed, kes on siia tulnud ja ühendust on võetud juba ka enne siia tulekut. On olnud ka neid, kes on juba siin ja kel on vaja pikendada dokumente. „Aga hästi paljuski on nüüd meid üles leidnud juba ettevõtted, kes saavad nõu ja abi ning saavad oma üritusi teha ja programmi osasid oma töötajatele pakkuda,“ täpsustas Pärnits.

Pärnits rääkis, et info nende kohta on levinud väga kiiresti. „E-residendid on ju ka üks väga selge sihtgrupp, kes uurib, kuhu minna,“ rääkis Pärnits. „Eesti on selles mõttes nüüd konkurentsitabelis küll ettepoole tõusnud, Helsingi, Kopenhaageni, Amsterdami lähedale, kus ka sellised keskused olemas.“

Pärnitsa sõnul on Eesti teenus selles mõttes ainulaadne, et erasektor on siin hästi tugevalt sees, sest riik kõike ei jõua. „Kopenhaagenis üteldi, et see, mis te teete, on väga vinge,“ rääkis ta saadud tunnustusest. „Eks Läti unistab ka sellest, samuti Leedu, Poola linnad. See on konkurentsi küsimus väga selgelt, kes ikka paremini neid spetsialiste kohtleb ja vastu võtab, nii et seda ei ole sugugi muidugi igal pool.“

Suursoo ütles, et näeb Rahvusvahelises Majas eelkõige väärtust kompetentsikeskusena. „Me räägime üha pikemas perspektiivis üha rohkem sellest, kuidas Eesti ettevõtted eksperte kaasaksid, me ei räägi ju ainult sellest, et me lahendame tööjõu puudust. Meil on Eestis valdkondi, kus meil ei olegi eksperte ja neid tulebki väljast tuua. Sama käib ka ülikoolide kohta,“ ütles ta.

Kuidas välismaalt ikkagi meieni jõutakse?

„Väga oluline on see, et meil on EAS ja Work in Estonia, mille eesmärk on ka majanduse konkurentsivõimega tegeleda ja vaadata, kuidas me siis rahvusvaheliselt oleksime kõrgelt hinnatud,“ vastas Pärnits. „EAS on koos Work in Estoniaga kogu selle kampaania üles ehitanud erinevatele infokandjatele, teinud korraliku kodulehe ja pluss erinevad sihtrühmad, kellele seda infot pidevalt antakse. Tegelikult on see rahvusvaheline kogukond üsna homogeenne just nende kanalite poolest, mida külastavad, et infot saada.“

Tuleviku kohta ütles Pärnits, et kuna Eesti Rahvusvahelises Majas on tegemist väga erinevate partneritega, kes teenust osutavad, siis kõige olulisem on, et nad töötaksid koos, et kõik oleks sujuv ja spetsialist tõepoolest saaks adekvaatse info kiiresti kätte. See on olnud ka esimeste kuude kõige olulisem töö.“

Mitu tuhat on puudu

Suursoo lisas, et kui Work in Estonia üks eesmärke on tuua Eestisse 2000 välisspetsialisti, siis selle programmi areng on alanud sellest, et teeme Eesti tuntuks ja siis proovime need inimesed siia tuua. „Järgmine tase on see, kuidas me Eesti innovaatilist ja tehnoloogiasõbralikku keskkonda suudame rohkem promoda, nii et see mass läheks suuremaks. Võib-olla on see praegu pisut sellise riikliku retoorika vastu, aga selge on see, et see 2000 inimest ei kata ära tehnoloogiasektori vajadust, mis on juba enam kui puudu olevad 7000 töökätt. Nii et tegelikult on fookus eelkõige see, kuidas sellest saakski nagu tõmbekeskus.“

Pärnits ütles, et Eesti Rahvusvaheline Maja on supernäide era- ja avaliku sektori koostööst. „Siin peab olema muidugi huvi midagi ära teha. Kuna Eesti riik on väike, siis ma arvan, et see oleks meie üks suur firmamärk, et me teeme koos, avalik ja era,“ leidis ta.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum