Artikkel
  • Jaga lugu:

    Euroopa poliitikasse jagub koomikuid

    Viie Tähe Liikumise president Beppe Grillo.Foto: Scanpix

    Ukraina presidendiks valitud Volodõmõr Zelenskõi pole sugugi ainus koomik, kes Euroopa riikide poliitilisse ladvikusse on jõudnud. Sarnaseid näiteid leiab ka Itaaliast ja Islandilt.

    Itaalias eelmisel aastal toimunud üldvalimistelt väljus võitjana protestipartei Viie Tähe Liikumine, mis kuulub ka praegusse võimuliitu. Partei president on koomik, näitleja ja blogija Beppe Grillo. Mees läks poliitikasse kümmekond aastat tagasi.
    Grillo sai itaallastele tuntuks juba 1970. aastatel, mil teda võis näha telesõudes. Läks jupp aega enne, kui ta sai endale päris oma saate. Mõne aja möödudes tema koomikutäht aga enam nii eredalt ei säranud: mehe väljaütlemised Itaalia poliitika ja poliitikute kohta olid liialt teravad. Ta otsustas blogijaks hakata.
    Grillo pole iial poliitilisel ametikohal olnud, küll aga on Viie Tähe Liikumise liider Luigi Di Maio Itaalia asepeaminister. Itaalias moodustavad valitsuse Viie Tähe Liikumine ning populistlik Põhjaliiga. Viimase juht on paremäärmuslane Matteo Salvini, kes on praegu Itaalia siseminister.
    Islandil sai koomik linnapeaks
    Ka Islandile pole koomik-poliitikud võõrad. Tuntud koomik Jon Gnarr lõi enne 2010. aasta kohalikke valimisi erakonna Parim Partei, mille eesmärk oli naeruvääristada Islandi poliitikat. Partei lubas, et linna loomaaeda tuleb jääkaru, lennujaama rajatakse Disneyland ning aastaks 2020 muutub Islandi parlament „narkovabaks“.
    Asja muudab eriti irooniliseks see, et Gnarri erakond võitis. Temast sai pealinna Reykjavíki meer ning ta oli ametis aastail 2010–2014. Mõningad lubadused suutis Gnarr sealjuures ka täita, näiteks saab linna ujulates kasutada käterätikuid tasuta, veidi tõsisematest lubadustest võttis Gnarr vastu aga otsuse, et Islandile Reykjavíki ehitatakse mošee, ning selleks anti kohalikule moslemite kogukonnale maad.
    Gnarr astus enne oma ametiaja lõppu tagasi. Islandlased lootsid mõne aasta eest, et ehk kandideerib mees tulevikus ka presidendiks. See võimalus oleks tal olnud 2016. aastal, ent siis ütles Gnarr, et ei sobi sellele ametikohale. Samas ei välistanud ta tõenäosust, et kandideerib riigipeaks tulevikus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ka ettevõtted vajavad elektrihinna käest päästmist
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Cisco aktsia tõuseb peale tugevat müügikäibe prognoosi
Interneti võrguseadmete tootja Cisco Systemsi aktsia on neljapäeval kerkinud 6%, kui avaldas kolmapäevase börsipäeva lõppedes ootusi ületanud kvartalitulemused.
Interneti võrguseadmete tootja Cisco Systemsi aktsia on neljapäeval kerkinud 6%, kui avaldas kolmapäevase börsipäeva lõppedes ootusi ületanud kvartalitulemused.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Valitsus tahab inimeste telefonidesse asukohapõhiselt ohusõnumeid saata
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Selgus käes: elektri hinnaralli tekitas naeruväärselt väike puudujäänud kogus elektrit Leedukate pakkumine polnud börsile aktsepteeritav
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.