Kuula

Nädala lood: Soome investorite lahkuvad miljonid ja pettur, kes ei tunne end süüdi

Veel eelmisel kevadel oli valdavalt soomlaste raha paigutav fond KJK Merko suuruselt teine omanik ligi 10 miljoni euro suuruse rahapaigutusega. Nüüdseks on fond Eesti ehitusettevõtte hüljanud.Foto: Andras Kralla

Sel nädalal köitsid lugejate tähelepanu megainvestor, kes tõmbas Tallinna börsilt välja kümneid miljoneid eurosid, PRIAt petta üritanud ettevõtja, kes tunneb endal puhast südametunnistust, ja seitse kõige levinumat skeemi, millega investor lahutatakse oma rahast.

Eesti börsi üks suuremaid tegijaid, valdavalt soomlaste raha haldav fond KJK Management on siinsetest börsifirmadest välja võtnud paarkümmend miljonit eurot. Dividendi ootamata hülgas fond näiteks Merko Ehituse. Müüki läksid ka Tallinna Kaubamaja ja Nordeconi aktsiad.

Fondi juhtipartner Kustaa Äimä jäi küsimustele vastates napisõnaliseks: "Nagu sa kindlasti aru saad, siis ei saa me oma oste, müüke või plaane avalikkusele kommenteerida."

Kui palju on KJK raha liigutanud ning kuidas näevad olukorda Eesti investeerimiskeskkonnas ING panga juhtivdirektor Londonis Ragnar Meitern ja Trigon Capitali fondijuht Veiko Visnapuu, saab lugeda pikemalt artiklist "Soome megainvestor tõmbas Tallinna börsilt kümneid miljoneid välja".

Skämmide maailm

Investeerimismaailmas leidub ohtralt petuskeeme, millega petetakse ka eestlastelt välja miljoneid eurosid. Oma kogemust Äripäevaga jagas ettevõtja Madis Bleier.

Samas ei tule skeemitajad ainult väljastpoolt Eestit siinseid inimesi püüdma – politsei ja finantsinspektsioon kurdavad, et Eesti seadused, mille järgi on lihtne ettevõtet luua, on Eestist teinud hea petuskeemide vahelüli, kuhu registreeritud ettevõte parkida.

Kuidas pidi Bleier orienteeruma skämmijate maailmas ja mismoodi kasutatakse teadlikult ära e-Eesti kuvandit petmiseks, saab lugeda pikemalt artiklist "Eestlastelt petetakse välja miljoneid eurosid".

Süüdi, aga süütundeta

Pettustega seoses huvitusid lugejad ettevõtjast, kes üritas ninapidi vedada põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametit (PRIA). Riigilt toetusi välja petta üritanud kontserni Ekso omanik Egrit Viitkin ja omal ajal ärimees Rein Kilgile töötanud Eero Mikenberg jäid riigikohtus lõplikult süüdi. Viitkin ütles selle peale selgelt: "See on riigikohtu arvamus, aga süüdi ma ennast ei tunne. Minu südametunnistus on puhas."

Harva kaamera ette sattuv Egrit Viitkin (vasakul), Lõuna-Eesti üks tuntumaid ettevõtjaid.Foto: Võrumaa spordiliit

Ka Äripäeva Rikaste TOPis figureerinud Viitkin taotles koos Mikenbergiga investeeringutoetust umbes 1,8 miljonit eurot, kuid PRIA hammustas skeemi läbi.

Kuidas üritasid Viitkin ja Mikenberg PRIAt petta ja millise majanduskuritegude puhul harva nähtava karistuse määras kohus, saab lugeda pikemalt artiklist "PRIAt petta üritanud ettevõtja: süüdi ma ennast ei tunne".

Uus ja kurb etapp

Avameelses intervjuus Äripäevale ütles kullafirma Tavid suuromanik Alar Tamming, et praeguseks on ületanud võlamull igasuguse normaalsuse piiri. Seega on küsimus ainult ajas, millal see lõhkeb.

"Kindlasti on veel püssirohtu majanduse turgutamiseks, alati saab 30aastased laenud muuta 100aastaseks ning praegu on IMF lubanud pankadel oma kullavarusid kõrgemaks hinnata," rääkis ta Äripäeva raadio saates "Investor Toomase tund".

Tamming leiab, et nii nagu inimesel on eluetapid, kus ta on rõõmus ja positiivne, ja on olemas kurb ja depressiivne eluetapp, toimub sama ühiskonnas. "Näiteks Eestis oli laulva revolutsiooni ajal meil eufooria ja praegu oleme sisenemas sellisesse depressiivsesse faasi ja piisab sellest, et toimub mingisugune ühekordne väga raske sündmus ja selle tulemusena tuleb ka krahh."

Pikemalt lugeda artiklist "Tamming avameelselt: siseneme depressiivsesse faasi".

Swedbank tahtis kreeklasest e-residendi välja visata

Eelmisel nädalal sai Eesti e-resident, kreeklane Demitrios Fakinos Swedbankilt teate, et tema Eestis registreeritud ettevõtte Design Federation OÜ arvelduskonto suletakse, sest ettevõtte tegevus ja arveldused ei ole panga jaoks arusaadavad.

Fakinost pani imestama asjaolu, et Swedbanki esindajad ei pöördunud kordagi tema poole täpsustavate küsimustega, et ettevõtte äri olemust mõista. “Nad saadavad meile igal aastal küsimustiku, mis puudutab meie tegemisi. Me oleme vastanud kõigile nende küsimustele. Aga mitte ühtegi lisaküsimust enne konto sulgemise otsust ei esitatud," räägib Fakinos.

Demitrios Fakinos on Eesti e-residentsuse programmis tõsiselt pettunud.Foto: Erakogu

Loetud päevad pärast loo ilmumist mõtles Swedbank ümber ja lubas Fakinosel oma ettevõtte konto Eesti panka alles jätta.

Kuidas kreeklase olukord algas, saab pikemalt lugeda artiklist "Pank viskas Euroopa disainiauhindade firma Eestist välja".

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.