Artikkel

    Viljar Arakat üllatas konkurendi suurtehing Riias

    Ei ole kuskilt näha mingit tohutut kriisi, hästi läheb nii ettevõtetel kui ka eraisikutel, ütles Viljar Arakas. Foto: Tanel Meos

    Eesti kinnisvaraturul on Viljar Arakase sõnul praegu ostjal selgelt suuremad riskid, kui on olnud minevikus. "See on põhjus, miks oleme hoonete osas hästi valivad ja see on ka põhjus, miks me eelistame hooneid ise arendada," ütles ta.

    Reede õhtuni kestab EfTENi III kinnisvarafondi aktsiaemissioon. "Ütleme nii, et ei ole põhjust nuriseda," ütles EfTEN Capitali juht Viljar Arakas täna Äripäeva raadio hommikuprogrammis. "Aktsionärid on meie varasematesse emissioonidesse uskunud ja ma usun, et seekord läheb samamoodi."
    Arakas ütles, et EfTEN ajab taga 15protsendilist omakapitali tootlust, kuid enne läheb natuke aega, kui nad kaasatava kapitali suudavad tööle panna. "Väga lihtne on osta hooneid hästi kallilt, aga meie selles tuntud ei ole," ütles ta. "Meie pigem arendaks ise, teeks mingeid hooneid ümber, ja see võtab mõningase aja."
    Kuhu täpselt investorite raha kulub, ei ole veel teada. "Me oleme aktsionäridele öelnud, et me ei võta endale investeerimistempot kui sellist. Me saame aru, et kontol olev raha sööb ka tänaste aktsionäride tootlust, aga see on klassikaline muna ja kana küsimus: kas sul peab enne olema raha või projektid? Meie jaoks on selgelt olulisem see, et meil on kapital. Siis me saame oma investeeringuid teha," selgitas ta.
    Uue olukorraga tuleb kohaneda
    Arakas ütles, et majandusel läheb praegu väga hästi - nii ettevõtetel kui ka eraisikutel. "Pangaintressid on jätkuvalt odavad, laenu pakutakse. Jah, marginaalid on tõusnud, aga see tõus ei ole selline, mis peaks kinnisvara hindade languse kaasa tooma," ütles ta.
    Tema sõnul on hoonete müüjad aru saanud, et panga finantseerimistingimused on läinud karmimaks, aga nad ei ole oma hinnaootusi alla toonud. "On selline teatav vaikeperiood, kus oodatakse, mis juhtuma hakkab. Meie oleme konservatiivsed olnud alati ja seda joont hoiame ka edasi," ütles ta.
    Samas märkis Arakas, et laenu saamine on praegu keerulisem, kui oli varem. EfTEN saadab iga projekti jaoks kõikidesse pankadesse laenutaotlused, et vaadata, kes teeb sellel hetkel just parimad pakkumised. "Kui kunagi saime saata kuuele-seitsmele pangale, siis täna kolmele või neljale. See kindlalt avaldab mõju. Aga kindlasti ei saa öelda, et oleks jäänud mõni projekt ära sellel põhjusel, et pangast ei saaks finantseeringut. Lihtsalt tuleb kohaneda uute olukordade, uute laenutingimustega," ütles Arakas.
    Konkurendi tehing üllatas Viljar Arakast
    Galerija Centrsi ostuhind on 75 miljonit eurot ning eeldatav sisenemise tootlus umbes 6,7%. “Oleme väga rahul, et saame lisada stabiilse rahavoo maamärgi oma portfelli," ütles pressiteate vahendusel Baltic Horizon Fundi fondijuht Tarmo Karotam.
    Baltic Horizon Fundi tehing tuletas Arakasele meelde aja, kui EfTEN ostsis Lätis 2016. aastal Domina keskuse. "Ka meie maksime selle eest 75 miljonit eurot, aga meil õnnestus saada üle kahe korra rohkem üüritud ruutmeetreid - 45 000 ruutmeetrit. Galerijas on 20 000 ruutmeetrit," märkis Arakas.
    Arakase sõnul on väga hea, et Baltic Horizon Fundi ja EfTENi strateegia on piisavalt erinev, et investoritel on hea kahe fondi vahel valida. "Ja kui soovi on, siis riske hajutada," ütles ta.
    Arakase sõnul on väga huvitav Lätis hiljuti avatud Akropole kaubanduskeskus. Arakas rääkis, et kui Tallinnas avati T1, siis see ei avaldanud olemasolevatele keskustele eriti suurt mõju. "Esimesed külastajad võib-olla olid ka pettunud, et kauplusi oli vähe avatud ja ehitus justkui natuke visuaalselt pooleli. Ma soovitan kõigil, kes Riiga lähevad, käia ära Akropoles. Ma ütlen ausalt, ma olen professionaalses mõttes kade," ütles Arakas.
    Tema sõnul on tegemist absoluutselt maailmatasemel kaubanduskeskusega, mida teist Baltikumis ei ole. "Või vähemalt mul ei ole õnnestunud näha. Kõik poed, kõik on avatud, inimesi täis, seda ka tööpäeval ja töisel ajal. Nii et Riia kaubanduses on toimumas suured muutused," üles Arakas ja lisas, et EfTEN on end Lätis meelega positsioneerinud nii-öelda keskmisele lätlasele, kuid Akropole on mõeldud kõrgema sissetulekuga inimesele.

    Äripäeva loodud investor Toomas märkis EfTENi aktsiaid ja kirjutas, et isegi kui EfTENi tulemused ja aktsia hind enam samas tempos ei kasva, siis ootab ta sealt siiski minimaalselt 7% tõusu ja 5% dividendi, mis täidab tema tootluse eesmärgi 12% aastas.

  • Hetkel kuum
FinanceEstonia juhatuse esimees: pankade tulumaksu suurendamine oleks suur aeglane kaotus
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
PRFoodsi käive kukkus, kuid tekkis väike kasum
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ja millal ESGga pihta hakata?
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Priit Humal astub abilinnapea kohalt tagasi
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Ametiühingud ja tööandjad leppisid kokku alampalga tõstmises
Ametiühingute, tööandjate ning majandus- ja IT-ministri allkirjastatud kokkuleppega tõuseb alampalk järgmistel aastatel astmeliselt ja ulatub 2027. aastal 50 protsendini keskmisest palgast.
Ametiühingute, tööandjate ning majandus- ja IT-ministri allkirjastatud kokkuleppega tõuseb alampalk järgmistel aastatel astmeliselt ja ulatub 2027. aastal 50 protsendini keskmisest palgast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.