Rahapuuduses valitsusele terendavad veimevakk ja seemnevili

"See 210 miljonit eurot on ühtlasi 2019. aastal ametisse astuva valitsuse veimevakk ja seeme uute eesmärkide saavutamiseks," kirjutas rahandusministeeriumi eelarve osakonna endine nõunik Rando Härginen paari aasta eest ministeeriumi ajaveebis. Ta viitas tulemusreservile, mis vabaneb tänavu aasta teises pooles – seda raha saab suunata valdkondadesse, kus on saavutatud 2018. aasta lõpuks Euroopa Komisjoniga kokku lepitud mõõdikute tasemed.

Tulemusreservi esimene tõenäoline kasutuskoht on Tartu–Tallinna maanteel, Kose–Mäo teelõik neelab järgmistel aastatel ligikaudu 100 miljonit eurot ning annab sõitjatele 9 minutit ajavõitu. Õnnetuste ära hoidmine ja ajavõit kokku on hinnanguliselt 10 miljonit eurot aastas. Ainult et riigieelarve strateegias ei paistnud 100 miljonit eurot kuskil. Kose–Mäo lõiguks planeeritud summa oli hoopis 55 miljonit eurot.

Üks segaduse allikas oli tänavu vastu võetud otsus, et käibemaks kajastatakse strateegias miskipärast eraldi real. "Riigieelarve seaduses toodud investeeringu ja investeeringutoetuste summad on kõik ilma käibemaksuta, näiteks Kose–Mäo ei ole mitte 55 miljonit eurot, vaid koos käibemaksuga kokku 67,4 miljonit," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarveosakonna juhataja Andres Uusma.

Sellest hoolimata jääb Mäo lõigust puudu mitmekümne miljoni eurone rahastus, mis ministeeriumi välisvahendite osakonna struktuurivahendite valdkonna juhi Andres Võrangu sõnal on kavas küsida mainitud tulemusreservist. Viimase info järgi 34,2 miljonit eurot.

Valitsuse veimevakaks osutub see tulemusreserv niisiis juba tuleva aasta eelarvet kokku pannes, sest muidu oleks tulnud need 34 miljonit mõnelt muult eelarverealt leida: teisi sobivaid Euroopa Liidu allikaid lihtsalt ei ole.

"Üldiselt selliseid komisjoni otsetoetuseid, mis sobiksid täpselt Kose–Mäo lõigu rahastamiseks, praegu ei ole. On küll Connecting Europe Facility (CEF) TEN-T sammas, kuid seal on ka peamised voorude teemad piiriüleste ühenduste arendamine ja valdavalt suunatud raudteetranspordi toetamiseks ning kohati on ka voorude eelarved piiratud," ütles Võrang.

Teiseks tuleb tema sõnul komisjoni otsetoetustest vahendite taotlemisel alati arvestada sellega, et konkureeritakse 28 liikmesriigiga ja säilib tõenäosus, et toetust ei anta.

"Käesoleva perioodi Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide tulemusreservi vahendite planeerimine toimus riigi eelarvestrateegia 2020–2023 protsessi raames, ettepanekute aluseks on esitatud lisataotlused," öeldi selgituseks rahandusministeeriumist.

Järgmise etapina alustatakse läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, kes tulemusreservi jaotuse kinnitab hiljemalt veebruaris 2020. Ametliku otsuse, millised valdkonnad näitajate 2018. aasta sihttasemed saavutasid, teeb Euroopa Komisjon hiljemalt augustis 2019, lisati ministeeriumist.