Leedo puitmajatööstus Hiinas sihib Hongkongi börsi

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 21. juuni 2019 kell 3:00
Kuula
Leedo puitmajatööstus Hiinas sihib Hongkongi börsi
Vjatšeslav Leedo puitmajatööstuse Saare Erek Hiina tehase juht Fei Yingchao näeb, et mõne aasta pärast võiks ettevõtte Hiina üksus olla üks sealseid suuremaid puitmajatootjaid ning minna Hongkongi börsile.
Saare Ereki Hiina tehase juht Fei Yingchao.Foto: Andras Kralla
"Me oleme tulevikus kindlad,“ ütles Fei Yingchao intervjuus Äripäevale ning tõdes, et ehkki Saare Ereki Hiina tütarfirma Hubei Saaremaa Houses on veel väga noor, on sellel läinud juba väga hästi. Äripäev kirjutas märtsis, et sügisel avatud tehas on täisvõimsuse saavutanud ning vajab kasvamiseks pidevalt investeeringuid. "Meil on grupi sees sellised arutelud päris tihti, et võib-olla läheme me börsile. Meie eesmärk on teha sellest üks suuremaid, vähemalt esikolmikusse kuuluvaid tehaseid selles piirkonnas.“
Saare Ereki nõukogu liikme Kristjan Leedo sõnul on neil Hiinas töös ligikaudu 12 miljoni euro eest tellimusi. Leedo kinnitas, et nad on võtnud sihiks viia Saare Ereki Hiina tütarfirma Hubei Saaremaa Houses Hongkongi börsile aastaks 2022 või hiljemalt 2023. Lisaks tahavad nad selleks ajaks panna püsti veel kolm tehast erinevates Hiina piirkondades.
"Kui Hiinas kasvada, tuleb seda teha kiiresti,“ ütles Leedo. Tema sõnul on börsile minek ning tehaste arvu suurendamine loogiline jätk nende tegevusele Hiinas. Lisaks soovivad nad Leedo sõnul olla rohkem abiks teistele Eesti ettevõtetele nende toodete Hiina turustamisel kas nende kaudu või nende toodete osana. "Meil on puitmajade sektoris olemas inimesed ja oskusteave, kuidas seda teha.“
Leedo sõnul käib hiinlastega kõik palju kiiremini ning tootmist võib aasta jooksul juurde tulla palju, mistõttu ei tahaks ta ka tänavust käivet ennustada. Tema sõnul on sama olukord uute tehaste rajamisega. Näiteks kui üks piirkond Hiinas tahab teha suurt teemaparki, teevad nad kohalike ettevõtetega lepingu ja uus tehas pannakse sinna püsti, et toota lähedal. Eestis käivad asjad teistmoodi, nentis Leedo.
Kui alustav ettevõte Hiinas kiiresti ei kasva, võrdub see Leedo sõnul paigal tammumise või surmaga. Tema sõnul ootavad ka kliendid, et uus ettevõte, mis teeb head toodet, laieneb ja selle kliendibaas suureneb, sest kliente, kellele toota, Hiinas jagub. Hiinas tuleb üritada agressiivselt kasvada, et enda potentsiaali tõestada, tõdes Leedo.
"Kliente ja tööd seal on, koduturg on väga suur. Seal elab kaks ja pool Euroopa Liidu täit inimesi. Kui sa ei suuda seal koduturul kasvada ja müüa, siis teed midagi valesti," ütles ta.
"Kui keegi tahab siia tulla, tere tulemast! Siin tööd jagub kõigile,“ teatas Saare Ereki omanik ja nõukogu esimees Vjatšeslav Leedo Äripäevale septembris pärast Hiina tehase avamist. Siis ütles ta, et nad said juba paari päevaga aasta jagu tellimusi.Foto: Kertu Kalmus/Saarte Hääl
Hiinas saab ühendada teadmised odavama tootmisega
Eesti puitmajatehase rajamine Hiinasse lähtub minu hinnagul eelkõige põhimõttest, et eksporditakse oma oskusteavet ning tootmine viiakse riiki, kus otsekulud on madalamad. Sama paralleeli võib tuua näiteks Leeduga, kus paljud majatehased rajati aastaid tagasi Skandinaavia välisosalusega põhimõttel, et seal on lihtsalt odavam toota. Järjest kallinevate tootmissisendite ja tööjõukuludega jõuame riigina ja puitmajasektorina olukorda, kus oma tootmist tuleb väga tugevalt kas automatiseerida, muuta veelgi efektiivsemaks või otsida alternatiivseid madalama tootmiskuluga riike, kuhu oma tootmine üle viia.
Tegemist ei ole kindlasti lihtsa turuga ning selles kontekstis on Saare Ereki areng kõrvalt vaadates väga hea. Kindlasti on see saanud võimalikuks eelkõige tänu kohalike inimeste kaasamisele.
Lauri Kivil, Eesti Puitmajaliidu tegevjuht
Muidugi kasutage kaubandussõda ära!
Saare Ereki Hiina tehase juhi Fei Yingchao sõnul on Eestil praegu suurem võimalus Hiinas edu saavutada, kuna Hiinal on "väike kaubandusprobleem USAga".
"Peaksite proovima uut turgu," soovitab ta.
Miks on oluline, et Eesti firma läheb Hiinasse?
Mulle on see väga oluline. Maolen selle projekti ettevalmistamisega aastaid tegelenud ja tegelen sellega endiselt, nii et see on nagu mu oma lapsuke.
Esiteks on Hiinasse minek oluline, sest see nõuab ettevõttelt suurt julgust. See on suur otsus, mille meie grupi juht on teinud, ta tegi seda usaldusest ja selleks, et välismaal areneda. Emotsionaalselt on see meie grupi sees väga oluline, vähemalt mulle. Teiseks, Hiina on nii suur turg, suurem kui kogu Euroopa. Ma arvan, et Euroopa on ka hea, küllaltki stabiilne, aga Hiina kasvab 7% igal aastal. See on üks kiiremaid kasve kogu maailmas. Eriti praegu, kui meil on väike kaubandusprobleem USAga, on Euroopal suurem võimalus eduks ja Eesti peaks selle võimaluse kasutamist kaaluma.
Nagu ma aru sain, siis üle 90% Eesti toodangust läheb ekspordiks, nii et kui teil on juba Euroopa, peaksite proovima uut turgu. See on väga oluline.
Nii et me peaksime kasutama Hiina ja USA kaubandussõda enda kasuks ära?
Muidugi! Poliitika tõttu on teatud mured, aga isegi meie tunneme, et Euroopast Hiinasse puidu toomine on praegu palju parem, hind on ka veidi kõrgem.
Fei Yingchao arvab, et Eesti tootjad saaksid USA ja Hiina kaubandussõjast võita.Foto: Andras Kralla
Mida te arvate kõikidest nendest juttudest Euroopas, et me peaksime kartma Hiina raha? Kuidas teie näete, miks me vajame investeeringuid Hiinast?
Hiinas me räägime praegu, et kõik Hiina investeeringud, mis lähevad Euroopasse, eriti läbi Uue Siiditee projekti, nendega me aitame ehitada üles avalikku süsteemi Hiina investeeringu all. Ma arvan, et see on okei, sest avalik süsteem on loodud, et muuta kõik paremaks. Lisaks tehakse selle kõrval Hiinas palju investeeringuid tehnoloogiasse ja know-how’sse, et muuta see suuremaks, muuta see tööstuslikuks. Ma arvan, et see ainult aitab inimestel, kel on teadmised, kasvatada suuremaid firmasid. Vahet pole, kas see raha tuleb Hiinast või Ameerika Ühendriikidest. See on lihtsalt investeering, et panna asjad kasvama. Kui see on korralik pakkumine, ei ole vahet, kust see raha tuleb. Me oleme juba üks universum, rahvused ei ole olulised.
Kas te ei arva, et Euroopa tehnoloogiafirmad ei peaks võtma vastu Hiina raha?
Kui tehing on hea, siis sel pole tähtsust. Me räägime ka investoritega Hongkongist, erinevatest riikidest. Kui tehing on hea, oleme kõigiga rahul.
Loe SIIT, miks arvas Bolti investor Fleur Pellerin, et Euroopal on põhjust Hiina raha karta.
Mis saab Saare Erekist?
Ma saan ainult rääkida Saare Erekist Hiinas. Praegu on kõik hästi ja me juba plaanime teise faasi tootmist. Me arvame, et 2020. aastal ehitame ise uued tehased, et kasvatada mahtu. Sel aastal kahekordistame samuti oma võimsuse: ostame uusi masinaid ja palkame uusi inimesi. Nii et praegu oleme enesekindlad ja õnnelikud.
Kas on keegi ka tehase ostmise vastu huvi tundnud?
Ei. Me ei plaani müüa, sest see on meie lapsuke ja… Okei, võib-olla tulevikus, ma ei ole kindel. Aga kui me müüme, tahame müüa seda börsil. Otsus ei ole veel tehtud.
Nii et IPO on võimalus?
Jah, see on võimalus. Meil on grupis sellised arutelud päris tihti, et võib-olla läheme börsile, võib-olla läheme koos mõne suure firmaga. Meie eesmärk on teha sellest üks suuremaid, vähemalt TOP 3 kuuluvaid tehaseid selles piirkonnas. Me ei ole seda aga veel saavutanud, nii et praegu ei lähe me veel kuskile.
Me tahame minna börsile Hongkongis, kui see on võimalik. Kui me suudame järgmised kaks aastat seda tempot hoida, on meie otsustada, kas me läheme börsile või mitte, aga me oleme juba rahul.
Kuidas pääseb Hongkongi börsile?
Eelmisel aastal karmistusid Hongkongi börsile pääsemise reeglid. Põhinimekirjas kauplemiseks peab ettevõtte turuväärtus olema varasema 200 miljoni Hongkongi dollari asemel vähemalt 500 miljonit Hongkongi dollarit, mis oleks USA dollarites ligikaudu 64 miljonit ning eurodes üle 57 miljoni.
Minimaalne avalikult kaubeldavate aktsiate väärtus peab ettevõttel põhinimekirjas kauplemiseks olema varasema 50 miljoni Hongkongi dollari asemel 125 miljonit, mis teeks üle 14 miljoni euro.
Hongkongi börsi lisanimekirjas kauplemiseks peab ettevõtte turuväärtus olema vähemalt 150 miljonit Hongkongi dollarit ehk üle 17 miljoni euro. Minimaalne avalikult kaubeldavate aktsiate väärtus peaks olema lisanimekirjas kauplemiseks 45 miljonit Hongkongi dollarit ehk üle 5 miljoni euro.
Kas börsile mineku kõrval kaalute ka teisi investoreid?
Ei, praegu me seda ei kaalu. Tuule Grupp rahastab meid ja meil endal on ka väga normaalne rahavoog, nii et praegu saame laieneda ka enda kuludega.
Praegu pole meil investorit vaja, aga ühel päeval, kui me partnerit tahame, tahaksin ma strateegilist partnerit. Selleks võiks olla keegi väga tugev arhitektuuri- või disainibüroo, väga tugev tootja, kes saaks teha projekte, mida meie ei saa. Me tahame, et nad teeksid meid tugevamaks, mitte ei annaks ainult raha. Me tahame võtta turu ette koos. Me tahame strateegilist koostööd lihtsalt investeerimise asemel, sest äril läheb hästi, ettevõte teenib raha, nii et kui me võtame kedagi pardale, siis selleks, et viia meid järgmisele tasandile.
Kas inimesed Hiinas on Eestist huvitatud?
Ma toon siia palju äripartnereid. Ma näen, et enamik inimesi on huvitatud rohkem siinsest IT-sektorist. Tänu Skype’ile on see maailmakuulus. Ja e-residentsuse programm on väga hea, nii et ma näen palju võimalusi siin äri tegemiseks. Paljud inimesed teavad kohe, et Skype tuleb siit. Ja ka paljud kosmeetika- ja meditsiinifirmad on huvitatud Eestis töötamisest ja otsivad selleks võimalusi.
Mis on Hiinas veel puudu, mida saaksid Eesti ettevõtted pakkuda?
Kõrgtehnoloogia pool. Ma näen, et Hiinal on praegu palju raha ja inimesi, et müüa tooteid, aga nad vajavad kedagi tehnoloogiliste teadmiste ja kogemustega. Nii et need firmad, kellel see on, peaksid tulema Hiina investorite abiga Hiina turule, et oma äri buumida.
Millise ühe nõuande annaksite Eesti ettevõtetele, kes mõtlevad Hiinasse mineku peale?
Kui ma mõtlen meie ajaloole, siis nõuanne ettevõtte omanikule – meie puhul Vjatšeslav ja Kristjan Leedo peale vaadates –, ma väga austan neid ja pärast viit ja poolt aastat näen ma, et on ülioluline mitte alla anda. Hiinasse minek on üpris keeruline, meil oli ka palju raskusi, aga omanikud ja juhatus ei andnud kunagi alla ja läksid üha tugevamini edasi, et suruda ettevõte läbi headest ja halbadest aegadest. See on väga oluline, sest Hiinasse minek on väga atraktiivne, näeb hea ja paljulubav välja, aga samal ajal pead nägema, et elus käib kõik "võta ja anna"-filosoofia järgi. See ei ole lihtne, vaid väga pikk ja keeruline ning karm protsess. Ära anna alla, kui sa oled selle otsuse juba teinud. Võib-olla on ainult viimane samm jäänud veel astuda. Seda olen ma palju näinud.
Mis on siis kõige raskem Hiinasse mineku juures?
Minu arust on raskeim kõige üles seadmine, enda meeskonna kokku panemine. Hiinas me ütleme, et kui sul on õiged inimesed, võid sa kõike teha. Aga nende õigete inimeste leidmine on väga aeganõudev ja sul peab olema veidi õnne.
Kui kerge on välismaisel firmal Hiinasse minna? Milliseid toetusi pakutakse välisinvestoritele?
Esimene asi oli, et me saime suure toe Eesti riigilt. Eriti Eesti saatkonnalt Hiinas, nad pakkusid imelist teenust. Me saime suurepärast teenust ka EASilt, kaubandus-tööstuskojalt ja saatkonnalt. Me armastame neid!
Kuidas toetab Hiina välisinvestoreid?
Kohalik valitsus andis meile ka palju tuge, sest me toome investeeringuid, töökohti, mille pealt maksame Hiinale makse. Nii et Hiina riik on meie vastu sõbralik. Eeskätt on abiks saatkond ja siis Hiina riik.
Ma arvan, et kuna Hiinas on küllaltki stabiilne poliitika – meil on ainult üks erakond – ja ka tänu Hiina uuele Siiditeele – Eesti on väga oluline liige selles –, on riigi toetus väga hea. Praegu ei ole mingit riski.
Ja Hiina toetab välisinvestoreid ka rahaliselt?
Kõik käib valitsusega läbirääkimiste teel. See on nagu äri. Sa küsid pakkumist ja siis teed otsuse. Hiinas on ka nii palju eri linnu. Investeeringut tehes räägid linnadega ja vaatad, kes teeb sulle parima pakkumise, siis saad teha otsuse. Aga jah, heal pakkumisel on päris mitu osa, mis puudutab makse ja mitut eri asja.
Fei Yingchao käis Tallinnas koolitamas Interreg Central Baltic programmi LEF Network to China projekti osana, mille eesmärk on aidata Eesti, Läti ja Soome (Kesk-Läänemere) puidusektori ettevõtetel alustada või kasvatada eksporti Hiina turule.
Kokku saab projektis osaleda 7 ettevõtet Eestist, 7 Lätist ja 5 Soomest.
Projekti juhtpartner on Läti kaubandus-tööstuskoda, partneriteks Eesti kaubandus-tööstuskoda, Läti Puitmajade Klaster, Eesti Puitmajaliit ja Satakunta rakenduskõrgkool Soomest.
"Eesti puitmajatööstus peaks vaatama kogu maailma"
Lisaks Saare Erekile vaatab Hiina poole ka teine Eesti puitmajatootja Q-Haus, kes tarnis Hiinasse suurfirma tellimuse peale enda tagurpidi maju, milline on ka Tartus Eesti Rahva Muuseumi vahetus läheduses. Q-Hausi juht Reino Soots leiab, et Eesti puitmajatootjad ei peaks vaatama ainult Hiina, vaid kogu maailma poole.
Q-Hausi tagurpidi maja Raadil.Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postimees
Soots ütles, et Hiina turu suunas teevad nad praegu tööd ning nad on sinna tarninud ja tarnivad veel. "Kuigi pakume oma tootevalikust ainult paari suurema lisandväärtusega mudelit, siis turu mastaapi arvestades võib see olla meie jaoks siiski olulise osaga. Hiina kõrval näeme potentsiaali veel USA ja Austraalia turul, kus meie müügiagendid teevad suurt tööd, et 2020. aastal esimesi liigutusi teha," tõdes Soots.
Loe Hiina tagurpidi majade tellimusest lähemalt SIIT.
"Eesti puitmajatööstus ei peaks mõtlema ainult Hiina, vaid kogu maailma turule," nentis ta. Soots märkis, et meie puitmajade tootearendus on paljudest riikidest 20–30 aastat ees ning meie tootjatel on, mida pakkuda.
"Kindlasti ei ole Eesti ettevõtted praegu veel need, kes suudaks pakkuda madala hinnaga mahutooteid suurtele turgudele, aga oma nišitoodete pakkumisel oleme kindlasti konkurentsis," ütles Soots.
Sootsi sõnul andis tagurpidi majade tarne neile teadmise, et Hiina on suur ja erinev turg, ning sama erinev võib olla ka asjaajamine ning ärikultuur. "Kõik käis vastupidiselt juhendile ja hoiatustele: kiirelt, efektiivselt ja ettemaksudega," sõnas ta. Soots tõdes, et mõne diili pealt nad Hiina turgu veel ei tunne, kuid sealse valitsuse kaasabil on nende arvates võimalik seal äri teha. "Siiski ei tohi oma tagalat kindlustamata jätta ja liialt sinisilme olla."
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Vjatšeslav Leedo
Hetkel kuum