Jaga lugu:

Leedo Hiina tehas nõuab kiireks kasvuks raha

Vjatšeslav Leedo Hiinasse investeeritud summa võib olla kümmekonna miljoni euro juures.Foto: Raul Mee

Vjatšeslav Leedo ettevõtte Saare Erek sügisel avatud puitmajatehas Hiinas on saavutanud täisvõimsuse ning vajab pidevalt investeeringuid, mistõttu on pidanud firma Eestis ka maksud ajatama.

"Et laieneda, peab olema tasku päris suur. See tähendab, et natuke kannatavad oma ettevõtted, mis on kohapeal," rääkis ettevõtte nõukogu liige Kristjan Leedo ning kinnitas, et täisvõimsus on Hiina tehasel tõepoolest saavutatud.
Sügisel, kui tehas avati, avaldas Vjatšeslav Leedo lootust, et ehkki nad planeerisid täisvõimsuse saavutada paari aastaga, võiksid nad selleni jõuda juba poole aastaga. Kristjan Leedo ütles nüüd, et täisvõimsus saavutati isegi veidi varem ning nad paigaldavad Hiina tehasesse juba lisaliine.

EAS toetas Saare Ereki laienemist Hiina turule ettevõtluse arenguprogrammist ligi 500 000 euroga.

Saare Ereki käive oli eelmise aasta neljandas kvartalis 1,7 miljonit eurot, töötajaid oli ettevõttel 98.

Kolmandas kvartalis müüs ettevõte 2,1 miljoni euro eest.

Kristjan Leedo märkis, et Hiinas on nii suur siseturg, et avamise päeval said nad juba lepinguid 40 000 ruutmeetri tootmiseks. See andis tehasele kohe mitu kuud tööd. "Pärast seda on lepinguid järjest lisandunud. Praktiliselt meil ongi tehas välja müüdud ja eks me suureneme.“
Saare Ereki tehas Hiinas vajab uusi tootmisliine, sest tellimusi tuleb rohkem, kui nad toota suudavad.Foto: Foto: Kertu Kalmus/Saarte Hääl
Ta märkis, et klientide puudust Hiinas ei ole ning ka valitsustevahelised suhted on Hiinal ja Eestil üsna head, mis neid toetab.
Taovad tulist rauda
Oodatust suurem kasv ei ole Leedo sõnul aga sugugi lihtne. "Võimalus suureneda on seal ikkagi väga suur, sest kui hiinlastele midagi meeldib, on nad päris aktiivsed tellima ja tahavad kohe saada. Vanasõna „tao rauda, kuni raud on kuum“ kehtib seal kindlasti,“ rääkis Leedo, kuid tõdes, et see tekitab ka probleeme.
"Sa pead panustama ühe kasvule millegi arvel. Me ei oodanud nii suurt potentsiaali kasvule,“ tõdes Leedo. Lisaks uute seadmete ja liinide vajadusele tekib mingil määral ka toormeprobleeme: tuleb investeerida korraliku toorme sissetoomisesse.
Saare Erekil on suvest alates ajatatud korralik summa makse: rohkem kui 160 000 euro suurusest võlasummast on ajatatud üle 111 000 euro. Leedo selgitas, et maksmine toimub neil graafiku alusel ja siis seda maksuvõlana ei vaadata. "See tekkiski mingil määral Saare Ereki Hiina turule minekust. Investeering, mis me sinna teinud oleme kogu grupi poolt, on ikkagi üsna arvestatav.“
Tema hinnangul võib kogu Hiinasse investeeritud summa olla kümmekonna miljoni euro juures. Nende investeeringud Hiina suunal algasid juba pärast seda, kui nad 2015. aasta paiku Eestist esimese puitmaja Hiinasse saatsid.
Investeeringu teenib Hiina tehas Leedo hinnangul tagasi kolme aastaga. "Meie mõte on ikkagi investeerida sinna juurde vastavalt võimalustele. Praegu on seal võimalik üsna kiiresti areneda, aga on vaja ka raha sinna alla panna. Kodust ei saa lõpmatuseni võtta, sest kodus peavad ka asjad olema korras,“ nentis ta.
Investeeringutega tahavad nad suurendada efektiivsemate tootmisliinidega mahtu.
Leedo märkis, et Hiina uue aasta alguses olid nad sealsete puitmajade tootjate esikümne seas. "Me olime ainuke ettevõte, kes on nii noor, aga kellel on juba nii palju kliendibaasi ja tellimusi,“ ütles ta, kuid tõdes, et esikolmikuni on veel pikk tee minna.
Foto: Foto: Kertu Kalmus/Saarte Hääl

Leedo praamiärid põhjas

Eelmisel aastal läks pankrotti praamiärimees Vjatšeslav Leedole kuuluv Saaremaa Laevakompanii, mis jäi ilma riigi dotatsioonist.
Ettevõtte pankrotihaldur Veli Kraavi ütles, et seal on klassikaliselt palju tüli ja vaidlemist. "Seal on kümneid vaidlusi ja kõik on algstaadiumis,“ rääkis ta.
Kraavi märkis, et laias plaanis sai Saaremaa Laevakompaniile saatuslikuks ikkagi see, et nad kaotasid oma liinilepingud ning äriplaan oli üles ehitatud pikema perioodi investeeringutele. "Seal on pigem endiste äripartnerite tülid. Igasugused vahelülid on pankrotistunud, mida kasutati laevade soetamisel, ja sellelt pinnalt on väga suuremahulised vaidlused, aga kõik on alles algfaasis,“ rääkis Kraavi.
Kristjan Leedo ütles selle kohta, miks enamik Saaremaa Laevakompanii tütarfirmasid pankrotis on, et tühjade ettevõtetega ei ole mõttekas jätkata. "Laevakompanii ei toimi pärast seda, kui riik võttis liinide korraldamise üle. Siis ei ole ju mõttekas neid hoida, et need lihtsalt kuskil riiulis seisaksid.“
Tema sõnul on normaalne, kui üks omanik pankroti kaudu oma ettevõtteid likvideerib, eriti kui ta on ise ka pea ainuke reaalsete nõuetega võlausaldaja.
Foto: Raul Mee
Ohumärgiga on enamik Saaremaa Laevakompanii osalusega firmasid:
Ettevõte Väinamere Liinid OÜ esitas viimati majandusaasta aruande 2016. aasta kohta ning ettevõtte omakapital on 1,3 miljoni euroga miinuses.
Tartlon Capital OÜ on kustutatud aastal 2015.
Reyna Trade OÜ läks 2018. aasta mais pankrotti. Maksuvõlg on ettevõttel ligi 397 643 eurot.
Dagenhart OÜ läks pankrotti aastal 2017. Maksuvõlg on ettevõttel 155 752 eurot.
Paxton Assets OÜ läks pankrotti 2018. aasta oktoobris. Maksuvõlg on ettevõttel 170 381 eurot.

Transpordiäris maksuvõlg ja uus juht

Vjatšeslav Leedo suuromanduses veofirmal Sarbuss AS on üleval üle 70 000 euro maksuvõlga ning veebruaris sai ettevõte uue juhi.

Sarbussil on 2017. aasta majandusaasta aruanne esitamata ning alates oktoobrist on riigile tasumata üle 70 000 euro makse. Pool aastat tagasi registreeriti eraldi ettevõte Sarbuss Logistics OÜ.
Juhatusest lahkus Aivar Aru ning ettevõtte juhatusse nimetati Tõnis Rihvk, kes enne oli ettevõtte nõukogus. Rihvk on lisaks Tuule Liinid OÜ ja Väinamere Liinid OÜ juht, mis on samuti Leedo ärid. Varem on Rihvk olnud nüüdseks pankrotistunud ja samuti Vjatšeslav Leedole kuulunud Saaremaa Laevakompanii juht.
Aru fookus ehitusfirmas
Aivar Aru aga asus eelmise aasta suvel samuti Leedole kuuluva Saare Ereki juhatusse. Ettevõtte nõukogu liige Kristjan Leedo ütles siis, et Aru tööülesandeks on kõik firma tootmispoolega seonduv.
Jaga lugu:
Seotud lood

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui soodne on aeg investeerida hüpoteeklaenu REITidesse?
Föderaalreservi vihje kavandatavast intressimäärade tõusust tegi aktsiaturud ootuspäraselt närviliseks ja põhjustas mõningase hinnalanguse. Eriti ebasoodsalt peaksid sellised teated mõjuma hüpoteeklaenu REITide tulevikuväljavaadetele, kuna viimaste ärimudelid on intressimäärade tõusu suhtes väga tundlikud.
Föderaalreservi vihje kavandatavast intressimäärade tõusust tegi aktsiaturud ootuspäraselt närviliseks ja põhjustas mõningase hinnalanguse. Eriti ebasoodsalt peaksid sellised teated mõjuma hüpoteeklaenu REITide tulevikuväljavaadetele, kuna viimaste ärimudelid on intressimäärade tõusu suhtes väga tundlikud.
Irja Lutsari kogemus - kuidas juhtida, kui sulle soovitakse surma?
Teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar rääkis intervjuus, kuidas juhtida, kui sinu otsustega ei olda nõus ja sulle soovitakse halba. Lutsar rääkis, mida ta täna teeks juhina teisiti ning mida Eesti ühiskonnana peaks hädasti pandeemia-aastate kogemusega tegema.
Teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar rääkis intervjuus, kuidas juhtida, kui sinu otsustega ei olda nõus ja sulle soovitakse halba. Lutsar rääkis, mida ta täna teeks juhina teisiti ning mida Eesti ühiskonnana peaks hädasti pandeemia-aastate kogemusega tegema.
Tartu Mill sai loa Leedu konkurendi ostuks
Eesti konkurentsiametil pole midagi tehingu vastu, millega Eesti jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli.
Eesti konkurentsiametil pole midagi tehingu vastu, millega Eesti jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli.
Tea Varrak lajatab Repsi istungil: usaldasin ministrit, ära kunagi usu poliitiku juttu
Mailis Repsi kohtuasjal annab ütlusi nõndanimetatud skandaaliga ministeeriumist lahkunud endine haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Kõne alla tulevad kantsleri valus lahkumine ministeeriumist, intriigid ja ministri lapse hoidmine.
Mailis Repsi kohtuasjal annab ütlusi nõndanimetatud skandaaliga ministeeriumist lahkunud endine haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Kõne alla tulevad kantsleri valus lahkumine ministeeriumist, intriigid ja ministri lapse hoidmine.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.