Nädala lood. Rikaste TOP, prügiskeem, Estraveli vaidlus ning maskeerunud laenuäri

Sel esmaspäeval ilmus järjekordne Rikaste TOP, millest selgub, et Eesti rikkamate vara on aastaga suisa viiendiku võrra kasvanud. Nagu eelmiselgi aastal, on ka seekord Eesti esirikkad TransferWise'i loojad Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus, kelle vara väärtus on vastavalt 644,7 ja 512,6 miljonit eurot. Kolmandale positsioonile kerkis soojakuningaks ristitud Kristjan Rahu 312 miljoni euroga.

Esikümnes olevate ettevõtjate vara on aastaga kasvanud üle 60% (mullu 18%). Varade kiire kasvu põhjuseks on mitmed ettevõtete müügitehingud, mille puhul on ostjad ettevõtete väärtust väga kõrgelt hinnanud.

Missugune on kogu edetabel, uudista siit.

Kolmapäevases kaaneloos kirjutasime aga prügiärist ning omavalitsuste kavalast nipist, kuidas saastetasusid vältida. Nimelt on prügilate kontrollimisel avastatud, et vahe- ning kattekihtides kasutatakse projektile mittevastavaid materjale ning kohati on kihid ettenähtust kordades paksemad. Kihtides kasutatav prügi on mäkke läinud saastetasuvabalt, sest seda deklareeritakse kui taaskasutustoimingut.

Saastetasu on praegu ligi 30 eurot tonni pealt ning näiteks 15 000 tonni kohta oleks vastavalt siis kas kulu ettevõttele või hoopis maksutulu riigile 450 000 eurot. Kui prügilad hakkaks maksma saastetasu ausalt, tähendaks see kardinaalseid muutusi ka ettevõtte majandustulemustes.

Mida asjaosalised ise arvavad, loe siit.

Neljapäevases kaaneloos kirjutasime aga sellest, mis plaan on maaeluministril Mart Järvikul maaelu edendamisega. plaanib panna riigi kümnete miljonite eurode eest eramaid kokku ostma, et neid seejärel noortele peredele kas üürida või müüa. Plaan tekitab endistes maaeluministrites segadust, kuna praegu riik hoopiski müüb igal aastal suures koguses maid.

Nädala viimases kaaneloos kirjutasime aga hoiu-laenuühistust Geldex, mille puhul on kahtlus, et ühistu asemel on tegu täiesti tavalise laenuäriga.

Kui laenude väljastamiseks on ettevõttel tarvis krediidiandja luba, siis hoiu-laenuühistute puhul on regulatsioon märksa leebem: ühistud ei kuulu finantsinspektsiooni järelevalve alla ning isepäi toimetamine võimaldab ühistu taha maskeeruda täiesti tavalisel laenuäril.

Äripäev leidis ühe sellise ettevõtja, kes sai finantsinspektsioonilt keelu teha krediidiäri, aga asutas hoiu-laenuühistu selleks, et ikkagi laenubisnessit ajada. Kellega tegu ja kuidas ta seda tegi, loe siit.