Nädala lood. Rikaste TOP, prügiskeem, Estraveli vaidlus ning maskeerunud laenuäri

Sel esmaspäeval ilmus järjekordne Rikaste TOP, millest selgub, et Eesti rikkamate vara on aastaga suisa viiendiku võrra kasvanud. Nagu eelmiselgi aastal, on ka seekord Eesti esirikkad TransferWise'i loojad Kristo Käärmann ja Taavet Hinrikus, kelle vara väärtus on vastavalt 644,7 ja 512,6 miljonit eurot. Kolmandale positsioonile kerkis soojakuningaks ristitud Kristjan Rahu 312 miljoni euroga.

Esikümnes olevate ettevõtjate vara on aastaga kasvanud üle 60% (mullu 18%). Varade kiire kasvu põhjuseks on mitmed ettevõtete müügitehingud, mille puhul on ostjad ettevõtete väärtust väga kõrgelt hinnanud.

Missugune on kogu edetabel, uudista siit.

Aasta uustulnuka tiitli sai seekordses Rikaste TOPis aga Eesti esimeseks oligarhiks tituleeritud Margus Linnamäe äripartner. Kellega tegu ja mida ettevõtja asjast arvas, uuri siit.

Eraldi tõime välja ka Eesti rikkamate naiste edetabeli, mida saab uudistada siit.

Kel huvi, mi viisil Rikaste TOPi kokku pannakse, tasub kindlasti kuulata sel nädalal eetris olnud saadet “Kuum tool”.

Lisaks Eesti rikkamate reastamisele kirjutas Äripäev sel nädalal loo Estravelist, kes on väidetavalt maha viksinud palju väiksema konkurendi Woww.com veebisaidi.

Woww.com OÜ on nelja-aastase tegutsemisaja vältel kasvatanud oma käibe üle 400 000 euro, ettevõtte nišš on n-ö grupiostud ehk siis pakutakse korraga üht reisi ja ainult siis, kui reisijate arv ka koos on. Küsimusi tekitab aga 98 miljoni eurose käibega Estravel, kelle vauu.ee kopeerib konkurendi veebilehe kõiki kujunduselemente.

"Tundub jah nii," vastas Woww.comi juht ja omanik Kristjan Kuutok küsimusele, kas Estravel on nende lehe järele teinud. Olukord on Kuutoki sõnul esiteks nõme ja teiseks on konkurendi tegevus ilmselgelt mõeldud eksitamiseks.

Sellest, mida kostab asja kohta Estravel ning kui sarnased on kaks veebisaiti tegelikult, uuri siit.

Kolmapäevases kaaneloos kirjutasime aga prügiärist ning omavalitsuste kavalast nipist, kuidas saastetasusid vältida. Nimelt on prügilate kontrollimisel avastatud, et vahe- ning kattekihtides kasutatakse projektile mittevastavaid materjale ning kohati on kihid ettenähtust kordades paksemad. Kihtides kasutatav prügi on mäkke läinud saastetasuvabalt, sest seda deklareeritakse kui taaskasutustoimingut.

Saastetasu on praegu ligi 30 eurot tonni pealt ning näiteks 15 000 tonni kohta oleks vastavalt siis kas kulu ettevõttele või hoopis maksutulu riigile 450 000 eurot. Kui prügilad hakkaks maksma saastetasu ausalt, tähendaks see kardinaalseid muutusi ka ettevõtte majandustulemustes.

Mida asjaosalised ise arvavad, loe siit.

Neljapäevases kaaneloos kirjutasime aga sellest, mis plaan on maaeluministril Mart Järvikul maaelu edendamisega. plaanib panna riigi kümnete miljonite eurode eest eramaid kokku ostma, et neid seejärel noortele peredele kas üürida või müüa. Plaan tekitab endistes maaeluministrites segadust, kuna praegu riik hoopiski müüb igal aastal suures koguses maid.

Nädala viimases kaaneloos kirjutasime aga hoiu-laenuühistust Geldex, mille puhul on kahtlus, et ühistu asemel on tegu täiesti tavalise laenuäriga.

Kui laenude väljastamiseks on ettevõttel tarvis krediidiandja luba, siis hoiu-laenuühistute puhul on regulatsioon märksa leebem: ühistud ei kuulu finantsinspektsiooni järelevalve alla ning isepäi toimetamine võimaldab ühistu taha maskeeruda täiesti tavalisel laenuäril.

Äripäev leidis ühe sellise ettevõtja, kes sai finantsinspektsioonilt keelu teha krediidiäri, aga asutas hoiu-laenuühistu selleks, et ikkagi laenubisnessit ajada. Kellega tegu ja kuidas ta seda tegi, loe siit.