Koit Brinkmann • 11 oktoober 2019

Äripäeva artikkel tõi Kõlvartile arupärimise

Tallinna linnavolikogu reformierakondlasest liikmed esitasid linnapea Mihhail Kõlvartile arupärimise linnale kuuluva Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse (TJT) saastetasu mittemaksmise kohta.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.  Foto: Andras Kralla

Arupärimise aluseks oli Äripäeva artikkel "Saastetasude mittemaksmine andis Viimsi prügiveohankel konkurentsieelise". Selles kirjutasime, kuidas Viimsi valla jäätmeveohankel parima hinnaga võitjaks tunnistatud TJT kinnitus, et nad ei pea kogutavatelt jäätmetelt saastetasu maksma, tekitas konkurendis küsimuse, kuidas see on võimalik.

Samuti selgus loo kirjutamise käigus, et Tallinna linnale kuuluva TJT prügila sulgemise ehitustööd on peatatud, kuna kattekihis saastetasuvabalt kasutatud praakkompost sisaldas rohkelt plasti ning kihi paksus oli kõvasti suurem, kui on projektis lubatud.

Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal ning aseesimees Õnne Pillak küsisid Kõlvartilt, kas TJT juhtkond on teda informeerinud, et äriühingu kasumit kavatsetakse suurendada selliselt, et vähendatakse oluliselt või jäetakse üldse maksmata saastetasu.

Ettevõtte juhatuse liige on Kertu Tiitso. Linnapealt soovitakse teada, kas juhatus sobib äriühingu juhtimist jätkama.

"Kas teil või nõukogul on plaanis tellida omapoolne sõltumatu audit, et selgitada välja, kas ja mis ulatuses esineb teadlik ja tahtlik manipuleerimine eesmärgiga vältida saastetasu maksmist?" pärisid opositsiooni kuuluvad Michal ja Pillak Kõlvartilt.

Kristen Michal ja Õnne Pillak, Tallinna linnavolikogu liikmed

"Kas teil või nõukogul on plaanis tellida omapoolne sõltumatu audit, et selgitada välja, kas ja mis ulatuses esineb teadlik ja tahtlik manipuleerimine eesmärgiga vältida saastetasu maksmist?"

Arupärijad tõid teema ilmestamiseks välja Eesti prügilate majandustulemused, millest nähtuvalt on TJT tegevus teiste prügilatega võrreldes kordades kasumlikum. Kui jäätmekäitlussektoris on tavapärane kasumimarginaal 5 protsendi ümbruses, siis TJT-l oli see mullu 21 protsenti ning kahel eelneval aastal üle 13 protsendi.

Samuti küsisid arupärijad linnapealt hinnangut TJT nõukogu tööle. TJT nõukogul on kaheksa liiget. Lisaks nõukogu esimehele, abilinnapea Kalle Klandorfile, kuuluvad sinna riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar, Ants Pilving, Elmar-Johannes Truu, Züleyxa Izmailova, Julia Timerbulatova, Värner Lootsmann ja Vello Ervin.

"Mis põhjusel pidi Tallinna linnale teenust osutav ja linnale kuuluv ettevõte üldse konkureerima naaberomavalitsuses, kas TJT nõukogu on andnud vastavad suunised ning ühtlasi andnud loa mitte tasuda saastetasu?" uurisid Michal ja Pillak.

Küsiti ka lisatasude maksmise kohta nii juhatusele kui ka nõukogu liikmetele. Samuti uuritakse Kõlvartilt, kas TJT-l on piisavalt vahendeid juhuks, kui esitatakse tagantjärele makseotsus, mis koos intressidega võib olla enam kui 10 miljonit eurot, ning kas linn on valmis vajadusel eraldama äriühingule lisaraha. Arupärijad said sellise summa arvestusega, et saastetasu on jäetud maksmata enamalt kui 300 000 tonnilt.

"Arvestades Tallinna linnale kuuluvate äriühingute juhtimisega esinevaid pidevaid ja väga tõsiseid probleeme, siis kas ja millisel viisil peate vajalikuks muuta nii ettevõtete juhtimist kui ka kontrolli juhatuse üle, et vältida edaspidiseid kuritarvitusi?" soovisid Michal ja Pillak Kõlvartilt teada.

Tegemist on turuvõitlusega

TJT juhatuse liige Kertu Tiitso ütles Äripäeva artiklis, et nemad pakkusid Viimsi hankel teistest erineva käitluslahenduse – segaolmejäätmetest jäätmekütuse tootmise, kuna jäätmekütuse tehaseid on pärast Ragn-Sellsi tehase mahapõlemist järel ainult üks – TJT-l. "Jäätmekütuse tootmine on TJT üks põhitegevustest, seega imelik oleks, kui TJT ei pakuks seda teenust Viimsi vallale, vaid pakuks Viimsi vallale ladestamist," lausus Tiitso.

Küsimustele, mida nad teevad jäätmekütuseliinilt ülejääva nn peenfraktsiooniga ning kas siin võib olla tegemist saastetasudega trikitamisega, Tiitso ei vastanud. Küll arvas ta, et konkurent Eesti Keskkonnateenused tegeleb meediat kaasates turuvõitlusega, kuna ei suuda leppida, et Viimsi piirkonda, kus ta on aastaid teenust osutanud, võiks teenindada keegi teine.

Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liikme Argo Luude hinnangul laseb riik ennast saastetasudega praegu labaselt petta ning sellega luuakse konkurentsieelis neile, kes makse ei maksa.

Prügila sulgemise ehitustööd on peatatud

Keskkonnaameti kompleksloabüroo juhataja Emma Krikova sõnul ei ole Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusel lubatud kasutada prügila sulgemisel jäätmekütuse tootmisel ülejäävat nn peenfraktsiooni. Kuid aasta alguses toimunud kontrollkäigul selgus, et seda ikkagi kasutatakse. "Samuti selgus, et prügilat ei ehitata vastavalt ehitusprojektile. Vastav info edastati Jõelähtme vallavalitsusele kui ehitusprojekti järelevaatajale. Praeguseks on keskkonnaametile teadaolevalt vald prügila sulgemise ehitustöö peatanud," märkis Krikova.

Kohapeal käinud Jõelähtme abivallavanem Art Kuum rääkis, et kattekiht oligi sisuliselt prügi, mis oli kilekotte ja plasti täis. Samuti oli see 3–4 korda paksem, kui projekt ette nägi. "Kattekiht peaks toimima filtrina, aga sinna pandud prügi seda funktsiooni ei täida," lisas Kuum. Vallaelanike jaoks on väga suur probleem ka prügilast leviv hais, mis Kuuma sõnul vahetevahel ulatub Jõelähtme vallamajani välja.

Hetkel kuum