• Jaga lugu:

    Põllumehelt nõutakse toetusraha tagasi

    Raplamaa põllumajandusettevõte Kehtna Mõisa OÜ sai Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) ligi pool miljonit eurot toetust, kuid nüüd nõutakse ettevõtjalt raha tagasi.

    Kehtna Mõisa OÜ juhatuse liige ja suurim osanik Märt Riisenberg.Foto: Raul Mee
    Kehtna Mõisa hinnangul muutuks ettevõte aga nõude täitmisel maksejõuetuks või satuks olulistesse makseraskustesse.
    PRIA otsustas 2017. aasta suvel määrata Kehtna Mõisale ligi 500 000 euro suuruse toetuse.
    Kuid selle aasta suvel otsustas PRIA jätta toetusest välja maksmata 33 223 eurot ning nõuda tagasi ka ülejäänud juba makstud 466 706 eurot.
    Kehtna Mõis esitas PRIA otsuse peale vaide ning seejärel kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles põhjendas, et nõude täitmine tekitab majanduslikud raskused.
    Nii toodi selles välja, et tagasinõutav toetussumma moodustab Kehtna Mõisa ca 2–3 aasta kasumi. Eelmisel aastal teenis ettevõte 2,8 miljoni euro suuruse müügitulu juures 233 000 eurot kasumit.
    Ka märkis ettevõte, et neil oli juuni lõpu seisuga vaba raha kokku 87 990 eurot. Nõude rahuldamise tähtaeg langeb aga ajale, kui põllumajanduses ei ole esimeses poolaastas investeeritud vahendid realiseerunud.
    Samuti pole Kehtna Mõisale kuuluva vara realiseerimine võimalik, sest need on nõuete tagamiseks panditud ning varade realiseerimine tähendaks taotleja majandustegevuseks vajalike varade müüki ja majandustegevuse vähenemist või lõppemist. Ettevõtte varad on panditud, tagamaks krediidiasutuste nõudeid, ning täiendavate finantsvahendite kaasamine on seega krediidiasutusest raskendatud.
    Vaidemenetluse lõpuni on PRIA otsuse täitmine peatatud
    Kehtna Mõisa leidis, et PRIA otsuse kehtivuse ja/või täitmise peatamine on avalikes huvides. „Nii PRIA kui ka avalikes huvides on võimaldada taotlejal majandustegevusega jätkata, et taotlejal oleks otsuse kehtima jäämisel võimalik nõue täita. Taotlejal on 46 töötajat ning tegemist on piirkonna olulise tööandjaga,“ põhjendas Kehtna Mõis kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses. Vastasel korral muutuks ettevõte vaidlusaluse otsuse täitmisel maksejõuetuks või satuks olulistesse makseraskustesse.
    Kuna PRIA teatas seepeale, et peatas kuni vaidemenetluse lõpuni raha tagasiküsimise otsuse täitmise, jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
    Asjaosalised vaidlust ei kommenteeri. Kui PRIA korduvalt saadetud küsimustele ei vastanudki, siis Kehtna Mõisa juhatuse liige Märt Riisenberg ütles napilt, et nad on kokku leppinud mitte kommenteerida vaidlust ajakirjanduse vahendusel.

    Kehtna Mõisa OÜ

    Juhatuse liikmed: Siim Riisenberg, Märt Riisenberg ja Tiit Sullakatko

    Osanikud: Märt Riisenberg 25,52%, Ain Klandorf 9,87%, Ilmi Lehtmets 9,72%, Enno Siiber 7,82%, Virve Ivask 7,60%, Raul Velleste 7,60%, Asta Velleste 6,68%, Maie Puuorg 6,15%, Tiit Sullakatko 5,77%, Krista Sullakatko 5,77%, Siim Riisenberg 3,85% ja Leia Nõojärv 3,65%.

    Kehtna Mõisa konsolideerimisgruppi kuulub emaettevõte Kehtna Mõisa OÜ ning 100protsendilise osalusega tütarettevõte OÜ Kehtna Lihatööstus. Kontserni tegevusaladeks on veisekasvatus, kanakasvatus, lihatoodete valmistamine, veiste tapmine ning muude teenuste osutamine. Keskmine töötajate arv oli 46 ning palgakulu 874 000 eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 2018. aasta lõpus 3,78 miljonit eurot.
    *Täpsustatud 18.10. Äripäevas 16. oktoobril 2019.a ilmunud artiklis „PRIA nõuab Raplamaa põllumehelt toetusraha tagasi“ eksisime, et tagasi nõutakse MAK 2014-2020 meetme 16.2 projekti „Toitumuse automaatne hindamine ja biosensorid piimakarja haldamisel (616218790070)“ toetusraha. Seda projekti teostab Kehtna Mõisa OÜ koostöös Eesti Maaülikooliga.
    Tegelikult nõuab PRIA Kehtna Mõisa OÜ-lt ligi pool miljonit eurot toetusraha tagasi ühe teise projekti eest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Raadiohommikus: veresaun börsidel, restoraniäri eluspüsimine ja nõuanded ettevõtjale
Esmaspäevases hommikuprogrammis võtame luubi alla investorite otsused veresauna ajal aktsiaturgudel, räägime restoraniäri hakkamasaamisest järjekordses kriisis ja anname nõu, kuidas heitlikul ajal äriprotsesse ümber korraldada.
Esmaspäevases hommikuprogrammis võtame luubi alla investorite otsused veresauna ajal aktsiaturgudel, räägime restoraniäri hakkamasaamisest järjekordses kriisis ja anname nõu, kuidas heitlikul ajal äriprotsesse ümber korraldada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.