Indrek Mäe • 18. november 2019 kell 13:25

Mihhail Kõlvart: valitsuse sisepinged on loomulikud

Sisepinged tänases valitsuses ja selle ümber on loomulikud, sest täidesaatva võimu juurde on kaasatud kogemuseta jõud – uustulnukate kõrvalejätmine ei oleks aga demokraatlik, leiab Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Mihhail Kõlvart avas Äripäeva raadio saates "Kuum tool" oma linnapeana tehtud otsuste tagamaid, aga kommenteeris ka Keskerakonna juhitavas valitsuses toimuvat.  Foto: Andras Kralla

"Kõik saavad aru, et riiki valitseb koalitsioon ja mitte üks erakond ning iga kord, kui võimu juurde pääseb poliitiline võim, kel pole valitsemise kogemust, tuleb arvestada, et tekivad pinged," rääkis Kõlvart Äripäeva raadio saates "Kuum tool". "Kui otsustame, et üks jõud valitsusse pääsema ei peaks, siis oleks ühiskond ebademokraatlik."

Samas nentis Tallinna linnapea, et valitsusliikmed peaksid mõtlema oma tegude peale, sest mõned käimapandud protsessid võivad jääda oma elu elama. "Ohtlik on see, kui ühiskonnas kasvab pinge ja ebastabiilsus ning mõnede sotsiaalsete rühmade vahel tekib viha," arvas Kõlvart. "See on pikas perspektiivis ohtlik, kuna need pinged võivad püsima jääda ka pärast uue koalisiooni teket."

Järgneb intervjuu Mihhail Kõlvartiga:

Erakondade reitinguid vaadates näeme, et Keskerakonna reitingud Tallinnas paranevad ja Reformierakonna edumaa väheneb. Kas see on teie hea töö või Reformierakonna tegematajätmine?

See ei ole nii, et me saame reitinguid vaadates teha sügavaid järeldusi. Aga mis puudutab Tallinna linnavalitsust, siis muidugi püüame teha oma tööd nii, et see oleks tallinlastele arusaadav ja positiivne.

Mida saate teie linnapeana ära teha, et Keskerakond säilitaks järgmistel kohalike omavalitsuste valimisel ainuvõimu?

Silmas tuleb pidada, et me ei peaks mõtlema valimiste peale. Kui eesmärk on võtta valimisvõit, siis poliitikud ei kipu sisuliste asjadega tegelema. Praegu ei ole kindlasti kampaaniaaeg.

Kuna teie sõna Keskerakonnas maksab, siis kuidas näete praegu riigitasandil toimuvat? Olite praeguse valitsuse suhtes kohe algul skeptiline – kas nüüdseks on kopp ees?

Kõik saavad aru, et riiki valitseb koalitsioon, mitte üks erakond. Iga kord, kui koalitsiooni pääseb poliitiline võim, kellel ei ole valitsemise kogemust, tuleb arvestada, et tekivad pinged. Kui otsustaksime, et ükski uus jõud valitsusse ei peaks pääsema, siis see pole demokraatlik ühiskond.

On mingid protsessid, mis on vältimatud. Ohtlik on see, kui poliitelu tegelased käivitavad protsesse, mis jäävad ka pärast uue valitsuse tekkimist. Kui me näeme, et ühiskonnas kasvab pinge ja ebastabiilsus ning mõnede sotsiaalrühmade vahel tekib viha, siis see on suuremas perspektiivis ohtlik.

Kui tihti te Jüri Ratasega suhtlete?

Erakonna esimehega me suhtleme regulaarselt ja erinevatel teemadel.

Mis oli viimane nõuanne, mis te Jüri Ratasele andsite?

Ma ei saa öelda, et ma annaksin peaministrile nõu, see on alati arutelu vormis.

Tallinna juurde tulles – juba enne linnapeaks saamist tulite välja turismimaksu ideega. Mis seisus see on?

Seda ei ole võimalik kehtestada Tallinna tasandil, vaid see nõuab seadusemuudatust. See on riigikogu pädevus, milleks ei ole poliitilist konsensust.

Aga kui rääkida turismimaksust, siis tuleb saavutada valdkondade esindajatega kokkulepped, et nad näeksid, et turismimaks teenindab ka nende huve. Olen kindel, et ühine arusaam on võimalik. Praegu konsensust valdkonna esindajatega ei ole, praegu nähakse ainult riske.

Kuula raadiointervjuud Mihhail Kõlvartiga siit:

Tegelikult saab turismimaksu kasutada rahvusvaheliste ürituste toetuseks, linna taristu arendamiseks, aga ka Tallinna linna promomiseks. Kõige rohkem võidab turismisektor.

Kriitikud toovad välja, et Eestis on niigi külm ja vilets kliima ning turismimaks muudab selle tunnetuse veel hapumaks...

Kõik sõltub sellest, kuidas me hakkame toimetama. Kõige parem turist on konverentsiturist: ta jätab siia kõige rohkem raha ja on huvitatud meie kultuurist. Ta tutvub lisaks baaridele ka muuseumidega. Seetõttu oleme endale eesmärgiks püstitanud suure rahvusvahelise konverentsikeskuse loomise, tahame linnahalli selleks välja arendada.

Liigume edasi peatänava projekti juurde – lükkasite selle edasi, sest kardate ummikuid. Kas ja kuidas peatänava projektiga edasi minna?

Selleks, et käivitada peatänava projekt, tuleb käsitleda Tallinna linna tervikuna. Probleem ei ole ainult ummikutes, transpordikollaps tekiks terves linnas. Läbilaskevõimekus kahaneks 75 protsenti nii tava- kui ka ühistranspordile ja me ei suudaks liiklust aastate jooksul ära korraldada.

Tallinna linn ei ole ainult tallinlaste linn. 30 protsenti koormusest tuleb väljastpoolt – ainult Tallinna taristuga ummikute probleemi ei lahenda. Väljapääs oleks mugav ja kiire ühistransport, mis peaks olema ühtne Tallinna ja seda ümbritsevate omavalitsuste vahel. Hakkasime selle projektiga mõni kuu tagasi tegelema.

Palju on räägitud trammiteede laiendamisest ainuüksi Tallinnas ... kas on seda ette näha?

See on osa meie plaanidest. Aga plaanidest laiemalt – kui me räägime sellest, et kesklinnas peaks olema liikluskoormus minimaalne, siis peab olema võimalik transport kuhugi suunata. Üks nendest võimalustest on Viljandi maantee otsa ühendamine Tervise tänavaga, samuti ringteede rajamised. Kindlasti tuleb edasi minna Smuuli tänava pikendusega lennujaama alla, sealt edasi valmis ehitada Mustakivi tee läbimurre Kose tänava suunas. Siis tekiks pikk tee, mis võimaldaks transporti ümber suunata ning koormus kesklinnas väheneks.

Trammitee projektidest on kõige aktuaalsem lennujaama ja sadama ühendamine. Marsruut on praeguseks enam-vähem selge. See on seotud ka linnahalli ümbritseva piirkonnaga, mida tuleb ühtse kontseptsiooni alusel arendada. Sadama piirkond peaks arenema viisil, et ka ühistransport oleks kontseptsioonis.

Kust raha tuleb?

Tallinnas eelarve igal aastal kasvab. Järgmiseks aastaks on vastu võetud 8 protsenti suurem eelarve kui käesoleval aastal. Mõne projekti puhul ootame ka riigi ja Euroopa toetust ning alati on võimalik laenu võtta.

Tallinnal on väga kõrge krediidireiting, saame vajadusel võtta kuni 100 miljonit eurot laenu. Seda saab ja peab tegema ainult juhul, kui on konkreetne plaan ja projektid.

Ummikuid aitaks ära hoida ka jagamisteenuste soosimine – Citybee palus teilt hiljuti soodustust oma autode parkimisele, te ei andnud. Miks?

Jagamismajanduse projektid on praegu alternatiiv pigem ühistranspordile kui isiklikule transpordile ja seetõttu pole Tallinnal mingit motivatsiooni seda täiendavalt rahaliselt toetada. Tegelikult see autode hulka ei vähenda.

Palju on kinni mõtteviisis. Me ei ole veel jõudnud nii kaugele, et loobuksime isiklikust sõiduautost. Kui on võimalik auto osta, siis seda me ka teeme. Mõtteviisi muutus võtab aega, kuid õnneks me näeme, et noorematel inimestel on teine arusaam – nad mõtlevad auto ökoloogilisele mõjule või et rattaga on tervislikum sõita.

Samas näiteks Stockholmi kesklinnas on jalgrattateed sama laiad kui autoteed – kas kergliiklusteede arendamine ei paneks inimesi autodest loobuma?

Iga suur teeprojekt on seotud ka kergliiklustee ehitamisega. Näiteks Reidi tee ei ole ainult maantee, vaid ka kergliiklustee projekt. Järgmises eelarves on 6 miljonit eurot kergliiklusteede arendamiseks. Samas ei ole adekvaatne šokiteraapia, et paneme liikluse seisma ja inimesed oleksid sunnitud rattaga sõitma. Sellisel viisil see ei tööta.

Kas ühistransport jääb Tallinnas tasuta teenuseks?

Meil on laual kaks arutelukohta, esimene on mõistlikud marsruudid ja teine on rahastamise skeem. Kui näeme, et omavalitsused ja riik teevad koostööd, siis see on kokkuhoiu võimalus. Iga omavalitsus ei peaks üleval pidama oma ühistranspordi süsteemi ja riik ei pea seda täiendavalt toetama. Peaks olema süsteem, mis paneks kõik marsruudid kokku. Ühtne süsteem võiks olla tasuta kõigile, nii tallinlastele kui ka naabervaldadele. See oleks ideaalne lahendus. Tallinna linn enda tasuta ühistranspordist kindlasti ei loobu.

Olete palju tähelepanu saanud ka alkoholimüügipiirangute kehtestamisega Tallinna baaridele – kui palju neid probleemseid baare tegelikult ikkagi on?

Jutt ei ole vaid kesklinna ja vanalinna baaridest, probleeme on nii Põhja-Tallinnas, Lasnamäel, aga ka Mustamäel. See on korrakaitse küsimus ning esimene signaal tuli politseilt. Samuti on meie poole pöördunud elanikud, kes soovivad baaride lahtiolekuaegade piiramist. Suurem osa inimesi nõuab, et piirangud peaksid olema veel rangemad.

Kui elanik ostab teadlikult korteri baari ligidusse, kas ta ise ei vastuta selle eest, et lärmakasse piirkonda sattus?

Keegi ei soovi, et tema laps läheb tööpäeva hommikul kooli ja peab kokku puutuma olukorraga, mis on baaride ees. Väga paljud seda ei taju ega ole kokku puutunud, kuid see on reaalsus.

Aga kas see pole rohkem politsei probleem, äkki peaks sinna rohkem ressurssi suunama?

Riik võiks igal juhul ressurssi politseisse suunata. Nende piirangute mõju on laiem – me kõik võtame eeskujuks riike, kus on korralik majanduskasv ja kultuur. Kui tahame selles suunas liikuda, siis peaksime vaatama väärtusi. Alkoholimüügipiirangud Euroopas on normaalsus. Iga tund, mille võrra baarid panevad varem uksed kinni, vähendab rikkumiste arvu.

Kui väärtusi mainite, miks sel juhul on kasiinod piirangute alt välja jäänud – kas suunate inimesed baaridest hasartmänge mängima?

Rääkisin eelkõige Põhja-Euroopa eeskujust ja see on just see suund. Kasiinode puhul pole korrakaitsel kunagi probleeme.

Ja ei teki ka, kui inimesed sinna suunata?

Ükski adekvaatne inimene selleks, et saada täiendav pits viina, ei tekita enda krediidiajalukku märget, et ta käib kasiinos. Ükski ebaadekvaatne inimene aga kasiinosse ei pääse, seda tagavad sealsed regulatsioonid. Võib ka juhtuda, et ma eksin ja me näeme, et pärast piirangute kehtestamist on tekkinud samalaadne olukord kasiinodes – siis me oleme valmis piiranguid laiendama.

Kui kasiinodes on kord majas, siis nemad pääsevad seetõttu piirangutest. Samas on baare, kus kord on majas – miks nemad peavad kannatama teiste tõttu, kes ei suuda korda tagada? Äkki peaks tegelema probleemsete baaridega?

Probleemsete baaridega oleme püüdnud lahendust leida. See ei ole kahjuks võimalik. See ei ole aga ainult probleemsete baaride teema, vaid alkoholitarbimise kultuuri küsimus. Alkoholi tarbimine on meie ühiskonnas probleem – saame aru, et selle meetmega me ei suuda piirata sõltuvuse süvenemist, aga tuleviku perspektiivis omab see laiemat efekti. Tulevikus inimesed harjuvad sellega, et tööpäeviti pärast kella kahte ei olegi mõistlik alkoholi tarbida.

Räägime natuke ka Tallinna TV sulgemisest. Kuidas teie erakonnakaaslased selle vastu võtsid? Oli see ju Edgar Savisaare tiiva suur projekt...

See seondub minu jaoks väga emotsionaalse aspektiga. Teadsin juba paar aastat tagasi, et meie ühiskonnas lõpeb raske ja sügava puudega laste tugiisikute rahastamine. Euroopa meede lõpeb järgmisest aastast ja riik täiendavalt selleks raha ei leia. Tallinna linn peab otsustama, kas leitakse täiendavad 2 miljonit või peame projektist loobuma. Me pidime leidma selle raha ning on õige, et võtsime just Tallinna TVst ressurssi.

Aga puht praktiliselt, suuremas plaanis Tallinna TVd ei olnud tallinlastele nagunii olemas. See oli kallis info edastamise vahend. Infot saab edastada efektiivsemalt ja odavamalt.

Kuidas te tallinlasi informeerima hakkate?

Eelkõige teeme koostööd erasektoriga, see on kaks korda odavam. Ja loomulikult on kõige efektiivsem info edastamise vahend internet ja seda tuleb rohkem kasutada.

Ja lõpetuseks natuke ka teie persooni kohta. Teid on koolis kiusatud – kas see motiveeris teid mõjukaks saama?

Poliitikasse ma ei jõudnud sellepärast, et mind kiusati. Aga kui rääkida kiusamisest, siis üks motivatsioon on poliitikasse kaasa võetud – mulle ei meeldi ebaõiglus ning kui saab selle vastu võidelda, siis seda tuleb alati teha.

Poliitika on üks koht, kus peate end alati kehtestama, mis tekitab stressi – mida teeb Mihhail Kõlvart hetkedel, kui ta pole poliitik?

Võti on hommikuvõimlemises, soovitan kõigile.

Milline ülemus te olete?

Mihhail Kõlvart ei peaks seda kommenteerima, tema kolleegid võiksid selle kohta midagi öelda.

Hetkel kuum