Jaga lugu:

Vene rubla varisemine jätab Kesk-Aasia väikeriigid näljahätta

Tadžikistani president Emomali Rahmon (pildil vasakul - toim.) on tunnistanud, et riik seisab silmitsi majandusprobleemidega, kuid on jätnud raskuste kandmise peaasjalikult tavakodanikele.Foto: AP/Scanpix

Lääne sanktsioonide saabumisega keelas rubla väärtust kaitsev Vene keskpank välismaised sularahaülekanded. Selle sammuga läitis Moskva Kesk-Aasia väikeriikides majanduskriisi, mis võib viia tõsise näljahädani.

Venemaal töötavate Kesk-Aasia võõrtööjõu sissetulek moodustab märkimisväärse osa nende koduriikide majanduse koguproduktist ehk SKPst. Sel aastal jääb paljudel Kesk-Aasia riikidel Venemaalt tulev majanduslik panus saamata, sest Vene keskpank on keelanud rubla rahvusvahelised ülekanded. Võõrsil töötavatelt inimestelt tuleva rahavoo katkemine võib viia aga suurema humanitaarkriisini, vahendab Eurasianet.org.
Maailmapanga märtsi alguses avaldatud prognoosis märgitakse, et näiteks Kõrgõstani SKP võib sissetulevate rublamaksete katkemise tõttu sel aastal väheneda ligikaudu 33protsenti, Tadžikistani SKP 22protsenti, Usbekistani SKP 21protsenti ja Kasahstani SKP 17protsenti. Samal ajal aga oodatakse, et toiduhinnad kasvavad regioonis umbes samas tempos.
Kui Kasahstani ja Moskva ning Usbekistani ja Moskva suhted on selles valguses märkimisväärselt jahedamaks muutunud, siis teiste eelpool nimetatud Kesk-Aasia riikide suhted Putini režiimiga on jäänud soojaks. Näiteks Tadžikistani valitsus on soovitanud enda ettevõtjatel ja kodanikel dollari hoiused kiiresti rublade vastu välja vahetada.
Tadžikistani opositsiooni hinnangul on tegemist Kremlile lojaalse valitsuse püüdega ühelt poolt anda enda panus rubla stabiilsusesse, aga teisalt ka koguda enda kodanikelt välisvaluutat, mille eest maksta rahvusvahelisi laenumakseid.
Samuti pole tunnistanud paljude Kesk-Aasia riikide valitsused üha kasvavat kriisi. Jah, Kasahstan on pöördumas rohkem Lääne poole ja ka Usbekistani valitsus soovib suuremal või vähemal määral viia 20 edukaimat riigi ettevõtet börsile ning seeläbi kaasata Lääne ja Aasia väliskapitali. Ühtlasi on Usbekistan kutsunud üles Venemaad lõpetama sõda Ukrainas.
Seevastu Kõrgõzstani ja Turkmenistani autokraatlikud režiimid ei näi probleemi tunnistavat ning näevad kasvavat kriitikat alusetu püüdena kõigutada nende riikide poliitilist stabiilsust. Vaid Tadžikistani president Emomali Rahmon märkis aprilli avapäeval tehtud pöördumises, et kõik ei lähe praegu hästi.
„Tänavune aasta saab olema inimkonna jaoks üks raskeimaid ja keerulisemaid. Eriti küsimustes, mis puudutavad toitu,“ tõdes Rahmon. „Me ei tohi ära unustada raskusi, mida tundsime 1990ndatel toimunud kodusõja ajal, kui kõigile ei jätkunud enam leiba,“ ütles Tadžikistani president. Rahmon soovitas käskivas toonis igal tadžiki perel kasvatada nii palju toitu kui võimalik ja varuda toiduvaru vähemalt kaheks aastaks.
Toiduhindasid ei tõsta Kesk-Aasias mitte üksnes rublavoo kadu, vaid ka juba enne Lääne sanktsioone ja Ukraina sõda hindu kasvatanud inflatsioon. Nii on regioonis viimastel kuudel inflatsioonimäär kasvanud ligikaudu 15protsendi maile. Samuti tekitas šoki Venemaa märtsikuine otsus keelata teraviljaeksport Kesk-Aasiasse. See otsus on praeguseks Moskva poolt tagasi keeratud.
Hoolimata sellest näib, et Kasahstan ja Usbekistan on vaikselt, kuid kindlalt Moskva mõjuväljast välja nihkumas. Toidunappuse ja vaesuskriisi süvenemisel võivad seda ka teha Kõrgõzstan, Türkmenistan ja Tadžikistan.
Nimelt on terrorirühmitus Islamiriik ehk ISIS neis Afganistani lähinaabruses asetsevates riikides hakanud üha vilkamalt uusi liikmeid värbama. See omakorda võib viia Kesk-Aasias kodusõdadeni, mille järel võib regioonis tekkida uued terroristide kasvulavad. Selle stsenaariumi vältimiseks on Türkmenistanil, Tadzikistani ja Kõrgõzstanil vaja hoida sidet Venemaaga, kelle armee on seni neid islamiäärmuslaste eest kaitsnud.
Jaga lugu:
Seotud lood

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Mait Raava: tõhus juhtimisvahend, lühendiga TTK
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Kallas: Keskerakond peab peretoetuste eelnõust loobuma Kiik: toetuseid saaks finantseerida maksutõusuga
Koalitsiooni mõistlikuks toimimiseks on peaminister Kaja Kallase sõnul vaja, et Keskerakond loobuks toetamast omaalgatatud eelnõu, mis tõstab lapsetoetuseid paarisaja miljoni euro eest aastas. Vastasel juhul pole ka millegi üle läbi rääkida sügisel algavatel eelarvekõnelustel.
Koalitsiooni mõistlikuks toimimiseks on peaminister Kaja Kallase sõnul vaja, et Keskerakond loobuks toetamast omaalgatatud eelnõu, mis tõstab lapsetoetuseid paarisaja miljoni euro eest aastas. Vastasel juhul pole ka millegi üle läbi rääkida sügisel algavatel eelarvekõnelustel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.