Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul tugevdab regioonia energiajulgeolekut ka uus Leedu-Poola gaasiühendus. Fotol Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnector avamine 2019. aastal.
Foto: Liis Treimann
„Muutunud julgeolekuolukorra valguses on naaberriikidel mõistlik teha gaasi varustuskindluse tagamisel veelgi tihedamat koostööd, sest tegutseme ka ühisel turul. Lisaks veeldatud maagaasi terminali rajamise projektile leppisime Soomega nüüd kokku, et oleme üksteise jaoks olemas ka hädaolukorras ning aitame vajadusel ja võimalusel teise riigi tarbijaid tarnehäirete korral gaasiga varustada,“ teatas majandus- ja taristuminister Taavi Aas pressiteate vahendusel.
„Öelda täna seda rõõmusõnumit, et küsimus on lahendatud, ei saa. Mõlemale poolele jäid kodused ülesanded,” sõnas majandus- ja taristuminister Taavi Aas pärast kaks ja pool tundi kestnud läbirääkimisi. Infortari suuromanik Ain Hanschmidt kinnitas, et arutelu tulemusena on taas kindlam, et kambas võiks olla ka riik.
Eesti Gaasi seni suurim ostetud kogus USA päritolu veeldatud maagaasi ehk LNGd jõudis reedel Leedus Klaipeda sadamasse. Sealt liigub see Leedu ja Läti torustike kaudu Eestisse, teatas ettevõte.
Selleks, et Eesti valitsuse otsusel Vene gaasist loobuda oleks reaalne mõju, tuleks Vene gaasi import lõpetada Läti ja Soomega ühiselt ning gaasi ei tohiks Venemaalt sisse osta ükski ostja, ütles Baltic Energy Partnersi partner Marko Allikson.
Eesti on vaikselt tõusnud üheks Euroopa silmapaistvamaks edulooks taastuvenergia vallas. 2022. aastal moodustas taastuvenergia 38,5% kogu riigi energiatarbimisest, mis oli viies kõrgeim näitaja Euroopa Liidus. Võrdluseks oli EL-i keskmine 2023. aastal vaid 24,5%, mis näitab, et Eesti saavutused on Euroopa keskmisest märgatavalt kõrgemad.