Ettevõtete tagant varastamises süüdistatud pankrotihalduri ümber kerib järgmine draama

Pankrotihalduri Veli Kraavi ametivennad avastasid tema pankrotimenetlusi üle võttes jahmatava vaatepildi ning nüüdseks on prokuratuuri luubi all esialgse kolme juhtumi asemel üle 20 pankrotiasja, kust haldur Kraavi väidetavalt raha oma võrku keerutas.

Üks kogenumaid maksejõuetusasju lahendav kohtunik Merike Varusk leiab kahtlustuse saanud halduri Veli Kraavi juhtumi näitel, et halduri töö kontrollimisele võiksid rohkem rõhku panna ka võlausaldajad ise. Üks Kraavi kolleegidest arvas, et juhtunu on siiski valus löök kohtutele.

Täna kogunesid kohtusse Veli Kraavi pankrotiasja esimesele võlausaldajate koosolekule trobikond haldureid ja teised võlausaldajate esindajad, et Kraavi pankrot käima lükata. Kraavilt nõutav summa on kasvanud meeletu hüppega.

Seaduse järgi suure mõjuvõimu saanud pankrotihaldurite valvamiseks võiks ringkonnakohtunik Kersti Kerstna-Vaksi sõnutsi luua maksejõuetuse teenistuse, kellel oleks õigus võtta enda kätte iga pankrotiasi, mille kohta kaebus laekub.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.