Pankade hiidkasumeid hoiab kõrgel rikaste pangakontol pikutav raha

Pangad on asunud lisaks tähtajalistele hoiustele võitlusesse ka arvelduskontodel seisva vaba raha pärast – kliente meelitatakse senisest kõrgema intressiga ka lihtsalt raha kontol hoidma.

Keskpankurite kriitika saatel maksavad suured pangad järgmisel kahel aastal ohtralt dividende. Näppudel kokku lüües lahkub Eestist lisaks umbes 500 miljonit eurot kapitali, mis on pankade sõnul parim võimalik lahendus.

Pärast suuri sündmusi 15 aastat tagasi on finantssektor pakkunud investorile justkui rahusadamat, kus kõik kulgeb teada-tuntud rada mööda. Muidugi pole investeerimismaailmas säärast rahulikku nurgakest olemas ning varem või hiljem jõuavad tormituuled taas kohale. Nõnda ongi inflatsioon ning kuust kuusse toimuvad intressitõusud selle maailma põhjalikult segi paisanud. Kellele rõõmuks ja kellele kurvastuseks.

Eestis pangamaksu kehtestamist pooldanud hääled tõid eeskujuks Leedu, kus pankadele solidaarsusmaks juba kehtestati, kuid Swedbanki juht Olavi Lepp näeb, kuidas lõunanaabrid endale selle maksuga karuteene teevad.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.