Suurriikidel on Lähis-Ida konfliktis igaühel mängus oma huvid, mis kohati on üpris vastuolulised, rääkis Äripäeva raadios Toronto ülikooli professor, ajaloolane ja politoloog Andres Kasekamp.
Pöördunud narratiiv: USA juudi kogukonna liikmed protestivad Washingtonis Iisraeli sõjalise operatsiooni vastu Gazas.
Foto: AFP/Scanpix
Eelmisel nädalal Hollandis kogesin eravestlustes, et tavalised lääneeurooplased kipuvad tundma suuremat empaatiat Gaza palestiinlaste suhtes, kuigi Lähis-Ida ainus demokraatia ehk Iisrael sattus terrorirünnaku ohvriks. Miks see nii on?
Lähis-Idas puhkenud sõja tõttu võib Iisraeli suhtumine Kremlisse muutuda. Ukrainlastele annaks koostöö Tel Aviviga võimaluse saada efektiivset relvastusabi valdkondades, kus Iisrael on tipptegija, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma Ukraina sõjablogi 30. sissekandes.
On jõude, mis õhutavad Iisraeli-Araabia konflikti püsimist
Hamasi terroristlik rünnak toob kaasa palestiinlaste, aga ka osa muude araablaste uue radikaliseerumislaine, kirjutab endine välisminister, Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees Urmas Paet.
Igasugused terroristid ja sahkerdajaid panevad nafta ja gaasi hinna ootamatute sündmustega hüppama ja tavalisel investoril pole lootustki sellistel turgudel midagi teenida.
Oleme kõik märganud, et elektriturg muutub üha enam ettearvamatuks. Hinnatipud, võrgutasude tõus ja elektrikatkestused on saanud igapäevase äririski ja mitte ainult erakordsete ilmastikunähtuste osaks. Eesti ettevõtted, kes otsustavad täna investeerida energiasalvestusse, ei räägi enam pelgalt kulude kokkuhoiust, vaid äristrateegiast, paindlikkusest ja uuest sissetulekuallikast.