Artikkel

    Sadu miljoned liigutanud äri asutaja: peame võtma eeskuju Iisraelist

    “Kõige parem on olnud võrdlus Iisraeliga, kes on aastakümneid elanud väga vaenulikus keskkonnas ja olnud ümbritsetud vaenulikest riikidest. Ainuke viis seal ellu jääda on olla hambuni relvastatud ja kogu aeg valmis, sest et muidu sa ei saa,” kirjeldab erakapitaliinvestori BaltCap asutaja ja partner Kristjan Kalda.Foto: Andras Kralla

    Terve rida investoreid on välistanud piiririikidesse ja nende hulgas Eestisse investeerimise. “Lihtsalt ongi teinud otsuse, et ei investeeri. See on reaalsus,” ütleb Baltimaade suurima erakapitaliinvestori BaltCap asutaja Kristjan Kalda.

    Piiririigi staatuse peame nüüd mõneks ajaks omaks võtma, arvab ta. “Kui olla nõrk, väristav, võdisev ja pead liiva alla peita, siis ma arvan, et see küll nüüd hingerahu ei too. Pigem probleemile silma vaadata ja sellega tegeleda,” ütleb Kalda.
    Tema meelest taub eeskuju võtta Iisraelist, mis on samuti kaua vaenulikus keskkonnas elanud, kuid end hambuni relvastanud ja riigina edukas.
    Kuniks välisinvestorid meist eemale hoiavad, peame lootma kodumaistele investoritele ja kapitalile. Õnneks seda nüüd on ja see aitab praegu veidi lünka täita, ütleb Kalda. Ka tema asutatud BaltCap on viimastel aastatel on olnud ostulainel.

    BaltCap

    Baltimaade suurim ja kogenuim erakapitaliinvestor, kes tegeleb nii väljaostu-, kasvu-, riski- kui ka infrastruktuuriinvesteeringutega. Alates 1995. aastast on BaltCap investeerinud enam kui 100 ettevõttesse erinevates tööstussektorites ja kaasanud kokku üle 950 miljoni euro kapitali. BaltCapil on enam kui 40 investeerimisspetsialistist koosnev tiim, kes töötab Tallinna, Riia, Vilniuse, Varssavi, Londoni ja Stockholmi kontorites.

    Tänavu tahaks BaltCap mõne üles ostetud äridest ka rahaks teha. Või vähemalt üritada seda teha, sest olud on keerulised. Lisaks sõjale Euroopas, pessimismile majanduses ning Eesti maksuameti ideele, mis võib halvimal juhul firmade laenuga ostmisele päris lõpu teha, on BaltCapil ka koduhoovis jamad majas. Leedukas Šarūnas Stepukonis, kes oli BaltCapi infrastruktuurifondi partner, omastas portfelli ettevõtetest raha. Novembriks avastatud juhtum on tänaseks jõudnud nii kaugele, et BaltCap asjas kohtusse koguni 16,6 miljoni euro suuruse nõudega.
    “Meil on 28aastane ajalugu ja kogu selle ajaloo jooksul pole meil ühtegi sellist juhtumit. Ja nüüd saime. Nüüd peame sellega tegelema. Loomulikult, kui sealt on varastatud, siis see tähendab, et me hakkame seda raha ka tagasi nõudma,” ütleb Kalda intervjuus.
    Kasutad üsna kindlas kõneviisis „varastatud“, ehkki kohtuprotsess seisab ees. On ikkagi piisavalt argumente nõnda väita?
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Toomas Kiho: mõelgem ka sellele, kas Nõmmest või Lasnamäest võiks saada eraldi omavalitsus
Tallinna linnavalitsus peab paratamatult mõtlema terve riigi peale, kirjutab kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tallinna linnavalitsus peab paratamatult mõtlema terve riigi peale, kirjutab kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Apranga käive kasvas aprillis 27 miljoni euroni
Leedu rõivaste jaeketi Apranga Grupi jaemüügi käive ulatus tänavu aprillis 27 miljoni euroni ja kasvas 2023. aasta aprilliga võrreldes 5 protsenti, teatas ettevõte börsile.
Leedu rõivaste jaeketi Apranga Grupi jaemüügi käive ulatus tänavu aprillis 27 miljoni euroni ja kasvas 2023. aasta aprilliga võrreldes 5 protsenti, teatas ettevõte börsile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Raimo Ülavere: vaktsineeri ennast perfektsionismi vastu. Järjekindel piisavalt hea on parem kui perfektne
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
Ehkki perfektsionism tundub armastusväärne nõrkus või suisa edu vältimatu eeldus, on tegu toksilise nähtusega. Positiivne perfektsionism on müüt ja perfektsionismi olulisim kütus on teised inimesed.
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Raadiohommikus: kinnisvarast ja planeeringutest
Äripäeva raadio neljapäevane hommikuprogramm võtab luubi alla kinnisvaraturu erinevad tahud ning heidab pilgu ka Tallinna linnaplaneeringule.
Äripäeva raadio neljapäevane hommikuprogramm võtab luubi alla kinnisvaraturu erinevad tahud ning heidab pilgu ka Tallinna linnaplaneeringule.
Hiiumaa plastitootja vajus miinusesse
Hiiumaa plastdetailide tootja M ja P Nurst kaotas eelmisel aastal käibes ja lõpetas aasta kahjumiga.
Hiiumaa plastdetailide tootja M ja P Nurst kaotas eelmisel aastal käibes ja lõpetas aasta kahjumiga.