• OMX Baltic0,39%296,16
  • OMX Riga−0,28%908,02
  • OMX Tallinn0,41%2 041,42
  • OMX Vilnius0,05%1 203,45
  • S&P 500−1,6%6 238,01
  • DOW 30−1,23%43 588,58
  • Nasdaq −2,24%20 650,13
  • FTSE 100−0,7%9 068,58
  • Nikkei 225−0,66%40 799,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%92,59
  • OMX Baltic0,39%296,16
  • OMX Riga−0,28%908,02
  • OMX Tallinn0,41%2 041,42
  • OMX Vilnius0,05%1 203,45
  • S&P 500−1,6%6 238,01
  • DOW 30−1,23%43 588,58
  • Nasdaq −2,24%20 650,13
  • FTSE 100−0,7%9 068,58
  • Nikkei 225−0,66%40 799,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%92,59
  • PRO
  • 29.06.24, 12:01

FT: kas Prantsusmaa langeb populismi rüppe?

Mõnes mõttes on see juba juhtunud, leiab politoloog Olivier Roy.
Paremäärmuslike parteide võidukäigu vastu on ainus vähegi toetust koguv blokk praegu vasakpoolne Rahvarinne. Pildil Bordeaux feministide meeleavaldus Le Peni RN vastu.
  • Paremäärmuslike parteide võidukäigu vastu on ainus vähegi toetust koguv blokk praegu vasakpoolne Rahvarinne. Pildil Bordeaux feministide meeleavaldus Le Peni RN vastu.
  • Foto: SIPA/Scanpix
9. juunil toimunud Euroopa Parlamendi valimiste ning peatsete Prantsuse parlamendivalimiste vahel, mis leiavad aset 30. juunil ja 7. juunil, näib Prantsusmaa olevat naasnud traditsioonilise mustri juurde: vasakpoolsed parempoolsete ehk täpsemalt „progressiivid“ „fašistide“ vastu. President Emmanuel Macroni valijabaasi moodustav liberaalne tsenter nagu ka kunagine gaullistide partei Les Républicains paistavad olevat kokku varisenud.
Skaala vasakul küljel parandas mõõdukas Parti Socialiste 9. juunil mõnevõrra oma tulemust, kuid neist ei jäänud kuigi palju maha ka Jean-Luc Mélenchoni juhitav radikaalne ja ülihäälekas La France Insoumise (Alistamatu Prantsusmaa), mis domineerib kogu vasakpoolset poliitilist skeenet. Rohelised omalt poolt suudavad vasakpoolsetele jõududele vaid marginaalset tuge pakkuda.
Poliitilise maavärina põhjustas aga paremäärmuslaste võidukäik. Marine Le Peni Rassemblement National (RN) – endise nimega Front National (Rahvusrinne) – pälvis europarlamendi valimistel 31,5 protsenti kõigist Prantsusmaal antud häältest. Sellele lisandub Éric Zemmouri juhitava veelgi radikaalsema Reconquête 5,5protsendiline häältesaak.
Mis juhtus? Macron võitis 2017. aastal presidendivalimised, koondades vasak- ja paremtsentristid oma uue erakonna En Marche (praeguse nimega Renaissance) alla, mis kooris liikmeid ja hääli nii sotsialistidelt kui ka republikaanidelt. Need kaks parteid ei ole oma mõõdukama tiiva kaaperdamisest siiani päriselt toibunud.
Le Peni RNi tõus arvamusküsitlustes ja valimistel jättis mulje, et Prantsuse ühiskond on võtnud suuna paremale – samasugust tendentsi on märgata ka mitmes teises Euroopa riigis. Seetõttu ei jäänud Macron tsentrile truuks, vaid hakkas sotsiaaltoetuste, islami ja avaliku korra küsimustes viima ellu pigem parempoolset poliitikat; ta ülistas patriotismi ning tõotas võidelda woke-ideoloogia vastu ülikoolides. Liberaalseks jäi ta üksnes soo- ja feminismi küsimustes: õigus abordile lisati koguni põhiseadusse.
Valijad lähevad Prantsusmaal urnide juurde juba homme, teist korda veel nädala pärast. Erakorralistel valimistel ei tekkinud tsentristlikku koalitsiooni president Macroni nartsissistliku juhtimisstiili tõttu ja nii tulebki seekord valida kahe populistliku bloki vahel. Marine Le Peni rahvusrindele prognoosivad viimased küsitlused 32-37%, Melenchoni rahvarindele 28-29% ning Macroni liberaalide blokile 20%.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.25, 10:44
Rivest: usaldusväärne IT-tugi aitab meil kasvada ja efektiivsust tõsta
Eesti ehitus- ja montaažitööde ettevõte Rivest on viimastel aastatel teinud olulise sammu edasi: kui varem tegelesid nad peamiselt montaazitöödega, on ettevõte nüüd laienenud ka peatöövõtjate hulka ning laiendanud tegevust Skandinaaviasse. Selle kasvuga kaasnes vajadus paindliku ja töökindla IT-tugiteenuse järele, mis toetaks mitme asukohaga meeskonda ja võimaldaks ettevõttel keskenduda oma põhitegevusele.

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 15 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele