Euroopa Komisjon algatab Eesti suhtes kolm uut rikkumismenetlust, mis puudutavad jäätmete ringlussevõttu, n-ö vilepuhumist ettevõtetes ja lennuliikluse tasude süsteemi.
Elektroonikaromude kogumise tase jäi kättesaamatuks suuremale osale Euroopa Liidu riikidest. Foto: Sille Annuk, Tartu Postimees/Scanpix
Eesti ja veel 24 riiki Euroopa Liidu 27st ei saanud hakkama elektroonikaromude liigiti kogumise eesmärgiga ja said ametliku kirja jäätmete kogumise ja ringlussevõtu eesmärkide täitmata jätmise kohta.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Riigikogu võttis eelmisel nädalal nn vilepuhujate kaitse seaduse vastu minimaalsel määral, mille taga võib olla nõukogude ajast jäänud põlgus pealekaebamise suhtes, arvasid Soraineni advokaadid.
Eesti on kaugel sellest, et kohustuseks võetud 50% olmejäätmetest 2025. aastaks ringlusse võetakse, ja pole viimase üheksa aastaga eesmärgile lähemale jõudnud, teatas riigikontroll.
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil “Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.