Vilepuhuja seadust vastu võttes lõi nõukaaja mentaliteet välja
Riigikogu võttis eelmisel nädalal nn vilepuhujate kaitse seaduse vastu minimaalsel määral, mille taga võib olla nõukogude ajast jäänud põlgus pealekaebamise suhtes, arvasid Soraineni advokaadid.
Vilepuhuja seadust vastu võttes lõi nõukaaja mentaliteet välja
“Kui varem on pigem ette heidetud seda, et Eesti võtab väga laialt direktiive Euroopast üle ja kehtestab rohkem norme, kui tegelikult vaja oleks, siis sel korral läks teistpidi,” rääkis Sorainen partner Karin Madisson.
Selline lähenemine teeb aga meie ettevõtluskeskkonnale karuteene, sest vilepuhujad võivad endiselt kaitseta jääda, hoiatasid Madisson ja Soraineni juristi Karl Oskar Pungas. Nad rõhutasid, et vilepuhujate julgustamine aitaks ettevõtetes tekkivatele konfliktidele ja probleemidele juba varakult pidurit tõmmata.
Intervjuus selgitasid Madisson ja Pungas, miks ei pruugi vilepuhujate seadus plaanitud kujul Eestis vilepuhujaid kaitsta ja kuidas Eesti poliitikud ja ametnikud pärast pikka venitamist sellise lahenduseni jõudsid.
Samuti andsid nad soovitusi, kuidas võiksid ettevõtted oma töötajatele vilepuhumise võimalusi pakkuda.
Küsis Karl-Eduard Salumäe.
Vilepuhuja seadust vastu võttes lõi nõukaaja mentaliteet välja
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.