Et Eesti niigi kallist energiat kasutavad tarbijad ja tootjad ei jääks lõunanaabritest kehvemasse olukorda, tegi kliimaminister Yoko Alender Eleringile ettepaneku mitte võtta neilt kümnete miljonite eurode mahus sageduse hoidmise kulu.
Käesoleval nädalal sai asi ametlikuks: Eesti lahkub Venemaa elektrivõrgust lõplikult järgmise aasta veebruaris. Sellega seotud elektri sagedusreservide hange, mille tingimustega pole kõik turuosalised sugugi rahul, lahendab ka pikaajalisi probleeme elektrivõrgu stabiilsusega, selgitab saates “Energiatund” Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.
Hajusenergeetika kasvust rääkides osutatakse ohukohale, et päikeseelektri osakaalu suurenemine loob ettearvamatust. Vähem on tähelepanu pälvinud tõsiasi, et tootvad tarbijad annavad elektrisüsteemi tasakaalustamisse olulise panuse, kirjutab arenguseire keskuse ekspert Märt Masso.
Raske on nõustuda uue ja ootamatu sagedusreservide kulude katmise tasuga, mis saab meil olema suurem kui teistes riikides ja mis annaks täiendava hoobi meie konkurentsivõimele, kirjutab Estonian Celli juht Siiri Lahe vastuses teemaveebi Tööstusuudised arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.