Möödunud aasta maikuus heitis 2 meremiili kaugusel Taani rannikust ankru vette üks päevinäinud tanker, laadruumis loksumas Vene nafta, pärast seda kui laev mootoririkke tõttu kuueks tunniks seiskus.
2005. aastast ehitatud Canis Power ei olnud enam ammu oma parimas tööeas ning laevandussektoris loeti seda intsidenti hoiatavaks märgiks. Nagu teistegi Vene naftat vedavate varilaevade puhul, oli ka selle eaka tankeri omanik teadmata. Kui intsident oleks päädinud kokkupõrkega või laeval oleva 300 000 naftabarreli lekkimisega, poleks keegi osanud öelda, kellele selle eest arve esitada.
Alates 2022. aasta detsembrist, mil lääs kehtestas esimesed piirangud Vene nafta ekspordile, on Moskva ehitanud üles enam kui 400 alusest koosneva laevastiku, millega veab ühes päevas ligikaudu 4 miljonit barrelit naftat väljapoole sanktsioonide haardeulatust ning teenib aastas miljardeid dollareid lisatulu Ukrainas peetava sõja rahastamiseks.
Vene naftat transportivad varitankerid läbivad Euroopa meresid, sealhulgas Läänemerd ja Vahemerd, mitu korda päevas. Nendega on juba seotud mitu intsidenti ja suurem katastroof on ainult aja küsimus.
Juunis kirjutas Äripäev, kuidas Venemaa varilaevastik toimetab siinsamas, Eesti ranniku lähedal. Neid laevu sanktsioneeritakse,
kuid Eesti kardab, et see seab siinsed mered veelgi hullemasse ohtu.