Sulgemisest pääsenud Heiti Hääle tehas peab miljoneid korstnatesse kütma

Kui Kiviõli Keemiatööstuse põlevkiviõlitehas ei täida järgmiseks aastaks keskkonnaameti nõudeid, peab see tegevuse lõpetama. Tehase direktor plaanib nõuded kohtus vaidlustada.

Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.

“Kui vaadata Lääne-Euroopa tühje ladusid ja 90ndate demilitariseerimise perioodi, kui kõik mõõgad atradeks taoti, siis ma arvan, et nende ladude täitmine kestab veel vähemalt 10 aastat,” tervitab relvatööstur valitsuse plaani rajada eelduslikult 120 miljoni euroga lõhkeainetehas.

Iraani teadlased raporteerisid, et on koostöös TalTechiga välja töötanud ainulaadse põlevkiviõli tootmistehnoloogia. Eesti ülikool kinnitab, et koostöö oli, aga ei mäleta, et sellest oleks sündinud mingeid erilisi uuendusi.

Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.