Nordecon: tuleb leida tasakaal roheehituse ja majandusliku tasuvuse vahel

Eesti riik on otsustanud edasi lükata hoonete süsiniku jalajälje arvestuse kohustuse 2026. aastalt 2028. aastale, kuid samas leidub ehitussektoris palju entusiaste, kes teevad juba arvutusi enda äranägemise järgi ja vajaksid riigilt kiiremini ühtset ja selgemat infot, räägiti saates “Eetris on ehitusuudised.“

Uued keskkonnanõuded ei peaks täna kellelegi üllatusena tulema ning on pehmelt öeldes üllatav, et samal ajal, kui ettevõtjad on hoogsalt süsiniku jalajälje arvutamiseks valmistunud, peab riik ise tempot liiga kiireks, tõdeb ehituse olelusringi juhtivekspert Anni Oviir.

Roheoskuste puhul pole fookus mitte õpetamisel, vaid õppimisel. Lõpuks väljendub roheoskus rohkem valikutes kui tegutsemises, kirjutab Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskuse juht Eveli Kuklane.

Vaatamata sellele, et hoonete süsiniku jalajälje arvutamise kohustust lükati kaks aastat edasi, küsivad ja vajavad seda nii era- kui avaliku sektori tellijad aina rohkem, ütleb Riigi Kinnisvara hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik.

Andmekeskuste rajamise buumi ära kasutamine võiks tuua Eestisse sadu miljoneid eurosid välisinvesteeringuid, luua uusi elektritootmisvõimsusi ning sadu töökohti. Selle ära kasutamiseks on meil umbes kolmeaastane aken, mille jooksul on võimalik neid keskuseid siia meelitada, selgitab saates Sunly energia- ja andmekeskuste arendusjuht Kaarel Aus.