Päikeseenergia sobib igasse kodusse!

Nagu tehnikaga ikka, on ka selles vallas kiire areng ja see kindlasti lükkab paljude inimeste ostuotsust edasi, arvates, et küll varsti on hind veel soodsam või tulemas on murranguliselt võimsam paneel. Tõepoolest muutuvad päikesepaneelid tasapisi nimivõimsuses võimsamaks ja nende efektiivsus tõuseb, ent siin tuleks kindlasti arvestada ka seda, et igal uuel tootel on ka kallim hind. Üldjuhul see n-ö kõige-kõigem ei sobi kliendile, kes ootab kiireimat tasuvust, sest uue ja võimsama mudeli mõnevõrra suurem tootlikkus ei korva selle palju kõrgemat hinda.

Seega on päikeseelektrisüsteem mõistlik investeering nii kodu- kui ka ärikliendile, kui süsteem on dimensioneeritud vastavalt vajadusele. Optimaalse võimsusega süsteemi projekteerimiseks on vaja teada kliendi elektri tarbimist. Seejärel tuleks hinnata võimalikku paigalduskohta ja valida sobilikud süsteemi komponendid. Õigesti dimensioneeritud ja välja ehitatud PV-süsteem fikseerib energiahinnad pikkadeks aastateks.

Tihtipeale tekib erakliendil küsimus, milline paneel sobiks hoonega ega tunduks kui võõrkeha katusel või fassaadil. Hea uudis on see, et olenevalt tehnoloogiast (polükristall või monokristall) on võimalik valida PV-paneeli ja paneeli raami tooni (sinine-alumiinium või must-tume ehk nn full-black). On olemas veel ka punakat, rohekat jm tooni paneele. Üsna tihti jääb valik ühtlaselt tumedatele paneelidele, mis küll mõnevõrra kallimad, kuid visuaalselt ei tohi kodu välisilme kannatada. Äriklientide seas see väga tähtis ei ole, sest paneelid üldjuhul silma ei paista, kui need paigaldada suurtele lamekatustele.  

Kui tasuv on siiski päikeseenergia?

Päikesepaneelid toodavad elektrit päevasel valgel ajal. Mida suurem on päikese valguskiirgus, seda suurem on tootlikkus. Tavaliselt dimensioneeritakse paneelide võimsus (Wp või kWp) umbes 20% üle, võrreldes inverterite võimsusega (kW). Näiteks 10 kW inverter ja 48 x 260 Wp paneeli (12,48 kWp) annab väga hea tulemuse. See tuleneb sellest, et paneelide tipuvõimsus (Wp või kWp) antakse Standard Test Conditions’i (STC) tingimustes:

õhumassi indeks 1,5päikesekiirgus 1000 W/m²paneeli pinnatemperatuur 25 °C

Teisisõnu kuni 260 W on 260 Wp päikesepaneel võimeline hetkelist võimsust välja andma, kui atmosfääri tingimused on vastavad. Eesti keskmine päikesekiirgus 1 m² kohta on 900–1000 W ja atmosfääri tingimused vastavad STC-le suurel osal kevadistel päevadel. Samuti lühematel ajahetkedel suvisel ajal, näiteks ere päike pärast vihmasadu, mis jahutas paneelide pinna maha. Ülejäänud osal aastast on üks olulisi tipuvõimsust mõjutavaid tegureid üldjuhul kaugel sobilikust ja väljundvõimsus selle võrra väiksem (talvel on pinnatemperatuur sobilik, kuid päikesekiirgust on vähe ja suvel on kiirgus piisav aga pinnatemperatuur on oluliselt kõrgem). Elektri tootmine tipuvõimsusega ei ole suures osas Lääne- ja Lõuna-Euroopas terve aasta vältel üldse võimalik. Just need igati sobilikud klimaatilised tingimused kevaditi tagavad Eesti keskmiseks tootlikkuseks 900–1000 kWh aastas iga paigaldatud kWp kohta, mis on sama tootlikkus näiteks Saksamaaga võrreldes. Siit aga tuleb ka põhiline erinevus – tootlikkus Eesti tingimustes ei ole nii ühtlaselt kuude peale jaotatud ja ligi 90% toodetakse perioodil märts-oktoober.

Kui kliendi päevane elektritarbimine ei ole kuigi suur, siis selleks on olemas abinõu – AC ELWA Austria tootjalt MYPV. Seadme näol on tegemist omatarbimist maksimeeriva lahendusega juba välja ehitatud PV-süsteemile:

Energiamõõtja fikseerib ära, kuidas elektrienergia majas liigub ja kui see hakkab võrku tagasi müügiks liikuma ehk omatarbimine on kaetud, lülitub sisse elektriküttekeha just selle võimsusega, mis parasjagu üle jääb (üks seade kuni 3kW). Küttekeha võib paigaldada kas akupaaki või boilerisse, sõltuvalt hoone spetsiifikast. Tegemist on antud hetkel soodsaima alternatiiviga toodetud elektrienergia salvestamiseks, sest akude hind on veel kõrge.

Tartumaal asuva teraviljahoidla katusele on paigaldatud 198 tk 270 Wp päikesepaneele, mis teeb paneelide tipuvõimsuseks 53,46 kWp. Paigaldatud inverterite võimsus on 2 x 25 kW. Jaama arvutuslik tootlus aastas on umbes 48 200 kWh:

Tabel tootluse ja tarbimisega teraviljahoidla näite põhjal. Aluseks on võetud 2015. aasta energiatarbimine kuude lõikes.

Antud jaama elektritoodang kulub peaaegu 100% ulatuses omatarbimise katmiseks, mis tagab kiireima investeeringu tasuvuse, kuna selle võrra jääb võrgust ostmata kallis elektrienergia (elektrihind, ülekandetasud, maksud).

Näide tehtud tööst:

SigmaSystems OÜ tegutseb taastuvenergia sektoris alates 2013. aastast, pakkudes peamiselt päikeseenergia ja soojuspumpade lahendusi. Ettevõte on Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni (EPEA) üks asutajaliige. SigmaSystems OÜ valikus on mitmete Euroopa tehaste päikesepaneelid (Solvis, Bisol), inverterid (Steca, SMA, Fronius) ning kvaliteetsed kinnitussüsteemid (Renusol, Aerocompact).

SigmaSystems OÜPV-süsteemide projekteerimine, müük ja paigaldus.Küsi lisa: [email protected], +372 684 3900.sigmasystems.ee

SigmaSystems on esindatud Pärnus toimuval Energiamessil 24.09.2016 ning Messil Ehitus ja Sisustus Tartus 13.–15.10.2016.

VÕTAKS PÄIKEST!

Autor: Kristjan Karming, SigmaSystems OÜ juhatuse liige