Päikeseenergia sobib igasse kodusse!

Kui tasuv on siiski päikeseenergia?

Päikesepaneelid toodavad elektrit päevasel valgel ajal. Mida suurem on päikese valguskiirgus, seda suurem on tootlikkus. Tavaliselt dimensioneeritakse paneelide võimsus (Wp või kWp) umbes 20% üle, võrreldes inverterite võimsusega (kW). Näiteks 10 kW inverter ja 48 x 260 Wp paneeli (12,48 kWp) annab väga hea tulemuse. See tuleneb sellest, et paneelide tipuvõimsus (Wp või kWp) antakse Standard Test Conditions’i (STC) tingimustes:

õhumassi indeks 1,5päikesekiirgus 1000 W/m²paneeli pinnatemperatuur 25 °C

Teisisõnu kuni 260 W on 260 Wp päikesepaneel võimeline hetkelist võimsust välja andma, kui atmosfääri tingimused on vastavad. Eesti keskmine päikesekiirgus 1 m² kohta on 900–1000 W ja atmosfääri tingimused vastavad STC-le suurel osal kevadistel päevadel. Samuti lühematel ajahetkedel suvisel ajal, näiteks ere päike pärast vihmasadu, mis jahutas paneelide pinna maha. Ülejäänud osal aastast on üks olulisi tipuvõimsust mõjutavaid tegureid üldjuhul kaugel sobilikust ja väljundvõimsus selle võrra väiksem (talvel on pinnatemperatuur sobilik, kuid päikesekiirgust on vähe ja suvel on kiirgus piisav aga pinnatemperatuur on oluliselt kõrgem). Elektri tootmine tipuvõimsusega ei ole suures osas Lääne- ja Lõuna-Euroopas terve aasta vältel üldse võimalik. Just need igati sobilikud klimaatilised tingimused kevaditi tagavad Eesti keskmiseks tootlikkuseks 900–1000 kWh aastas iga paigaldatud kWp kohta, mis on sama tootlikkus näiteks Saksamaaga võrreldes. Siit aga tuleb ka põhiline erinevus – tootlikkus Eesti tingimustes ei ole nii ühtlaselt kuude peale jaotatud ja ligi 90% toodetakse perioodil märts-oktoober.

Kui kliendi päevane elektritarbimine ei ole kuigi suur, siis selleks on olemas abinõu – AC ELWA Austria tootjalt MYPV. Seadme näol on tegemist omatarbimist maksimeeriva lahendusega juba välja ehitatud PV-süsteemile:

Energiamõõtja fikseerib ära, kuidas elektrienergia majas liigub ja kui see hakkab võrku tagasi müügiks liikuma ehk omatarbimine on kaetud, lülitub sisse elektriküttekeha just selle võimsusega, mis parasjagu üle jääb (üks seade kuni 3kW). Küttekeha võib paigaldada kas akupaaki või boilerisse, sõltuvalt hoone spetsiifikast. Tegemist on antud hetkel soodsaima alternatiiviga toodetud elektrienergia salvestamiseks, sest akude hind on veel kõrge.

Tartumaal asuva teraviljahoidla katusele on paigaldatud 198 tk 270 Wp päikesepaneele, mis teeb paneelide tipuvõimsuseks 53,46 kWp. Paigaldatud inverterite võimsus on 2 x 25 kW. Jaama arvutuslik tootlus aastas on umbes 48 200 kWh:

Tabel tootluse ja tarbimisega teraviljahoidla näite põhjal. Aluseks on võetud 2015. aasta energiatarbimine kuude lõikes.