Leebem maksutõus

Riigikogu majanduskomisjon otsustas eelnõu muudatustega vähendada oluliselt veeteetasu, lisada soodustusi ja leevendada tasu maksmise korda.

Samuti otsustas komisjon lükata seaduse jõustumine poole aasta võrra edasi - 1. jaanuarilt 1. juulile.

Meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE) muudatused otsustati panna lõpphääletusele 12. detsembril.

„Pingutasime, et leida kompromissi riigieelarve tasakaalu ja veeteetasude vahel, mille järsk tõus mõjuks majandussektorile halvavalt," kommenteeris majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas. "Kuigi merendussektor ei moodusta protsentuaalselt Eesti majandusest suurt osa, sõltuvad selle sektori elujõulisusest mitmed teised valdkonnad nagu turism, laevaehitus, transiit jm. Peame silmas pidama, et meie ettevõtjad ei kaotaks tasude tõusu tagajärjel konkurentsivõimet.“

Majanduskomisjoni muudatuste kohaselt vähendatakse huvireise sooritavate reisilaevade veeteetasu ühikuhinda 0,2 eurolt 0,1-le eurole, 1A jääklassiga laeva ühikuhinda 0,32 eurolt 0,3-le eurole ning veeteetasude maksimaalset suurust  ühe reisi kohta tankeritel 40 tuhandelt eurolt 20 tuhandele eurole ning muudel kaubalaevadel 20 tuhandelt eurolt 15 tuhandele eurole.

Eesti sadamaid vähemalt viis korda kuus külastavatele regulaarreisilaevadele viiakse sisse erisus, et veeteetasu makstakse igakuiste maksetena, mis võimaldab jaotada tasu maksmist ühtlasemalt kogu kalendriaastale. Ka võimaldatakse remonti saabunud laeva eest tasuda veeteetasu vaid 50% kehtestatud tasumääradest.

Eelnõuga kehtestatakse tuletornitasu ja navigatsioonitasu tasu asemel ühtne veeteetasu. Samuti muudetakse täielikult seni kehtinud tasude arvestamise aluseid, kuna minnakse üle ühel kogumahutavusühikul (1 GT) põhinevale tasu suurusele, millega korrutatakse laeva kogumahutavus. Lisaks kehtestatakse piirmäärad, millest suuremat veeteetasu laev maksma ei pea. Kalendriaasta jooksul mitmeid külastusi tegelevatele laevadele tehakse soodustusi.