Implement Baltic muudatuste juhtimise konsultant ja tegevjuht Helen Pastarus kirjutab aripaev.ee koolitusblogis, milline on koondamine "pommi viskamise" meetodil.
Lugesin hiljuti ühte rahvusvahelist uuringut, mis tõi välja huvitavad faktid töötajate koondamise tulemuslikkuse kohta.
46% firmadel vähendas koondamine tegelikult kulusid
Artikkel jätkub pärast reklaami
22% suurendas tegelikult efektiivsust
74% firmades vähenes motivatsioon, usaldus ja tootlikkus (peale koondamisi).
Üsna mõtlemapanevad faktid. Kahjuks ei ole küll Eesti kohta analoogset uuringut tehtud, aga mis on see, mis annaks põhjust uskuda, et meil on olukord totaalselt teistsugune.
Miks on see siis nii? Sest tavaliselt toimub koondamine nn. "kampaania korras" ilma, et sellega seostuksid teised tegevused enne ja pärast koondamisi. Ühesõnaga otsustatakse, et nii palju inimesi peab praeguses olukorras organisatsioonist lahkuma ja siis jagatakse see number allüksustele laiali. Sageli tuuakse sellise koondamisega järgnev võrdlus. "Viskad pommi" tuppa ja peale plahvatust on vähem inimesi, kellega siis jätkatakse tööd. Sellises olukorras me ei tea, kes pommiga pihta saavad ja millist olulist teadmist või suhteid organisatsioon nende lahkumisega tegelikult kaotab.
Mis siis juhtub sellise "pommi viskamise" käigus?
Jäänud töötajad saavad sageli ka lahkunute töökoorma, mis vähendab nende motivatsiooni
"Pommi viskamise" ootuses lahkuvad võtmetöötajad, sest ei tea, kes pihta saab
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tegelikult efektiivsus ei tõuse, sest tööprotsessides ja ülesannetes ei ole muudatust tehtud.
Hoopis jätkusuutlikumaks peetakse nn. töö ümberkorraldamise strateegiat, kui kulude vähendamise olukorda kasutatakse organisatsiooni efektiivsemaks muutmiseks. See tähendab, et rõhk ei ole ainult inimeste arvu vähendamisel, vaid tööprotsesside ja ülesannete muutmisel, mis võib tähendada üksuste või funktsioonide ühendamist. Selle tulemus peaks olema loomulikult ka see, et kaovad ametikohad ja ülesanded, kuid analüüsi tulemusena on töö siis efektiivsemalt korraldatud. Seega kaovad töökohad ja töö, mitte ei koondata lihtsalt inimesi.
"Pommi" strateegiat kasutatakse sageli seetõttu, et tulemusi on vaja saavutada kiiresti. Loomulikult on mõju organisatsioonile erinev olenevalt sellest, kuidas "pommi visata". Oluline vahe on, kas "visata pomm" võimalikult kiiresti ja vaadata, mis siis juhtub, või on see eelnevalt põhjalikult läbi mõeldud ja planeeritud koos võimalike tagajärgedega ning neile reageerimisega.
Töö ümberkorraldamise strateegia elluviimine võtab loomulikult esialgu rohkem aega ja ressursse kui "pommi viskamine", kuid ka selle strateegia tulemused on pikaajalisemad ja sisulisemad, mis aitavad olla efektiivsemad ning seega ka konkurentsivõimelisemad rasketel aegadel.